Unsplash / Sammie Vasquez
2016. aastal sattus ootamatult USA meedia huvikeskmesse John F. Kennedy õe Rosemary saatus. Kennedyte klanni aastakümneid mahavaikitud lugu räägib sellest, kuidas Rosemaryle tehti isa käsul neiueas lõikus, mis muutis ta terveks eluks teovõimetuks.

„Sünnitustegevus oli juba alanud, kuid arsti polnud kusagil näha. „Oodake veel, oodake, ärge pressige," soovitas ämmaemand. Kahe poja ema tundis nii tugevaid valusid kui ka tugevat pahameelt. Miks tema, mõjuvõimsa Joseph Kennedy naine, peab ootama? Selle küsimuse üle - kas just arsti viivitus põhjustas hapnikuvaeguse, sünnitrauma ja kõik muu sellele järgneva - pidi 104-aastaseks elanud Rose Kennedy tõenäoliselt kuni surmani pead murdma," kirjutab biograaf Elizabeth Koehler-Pentacoff' raamatus „The Missing Kennedy" („Puuduv Kennedy"). Teos toob meieni selge ettekujutuse hea välimusega lihtsameelsest tütarlapsest, kelle ta oma isa perekonna au nimel ohverdas. 

Rosemary Kennedy sündis 13. septembril 1918. aastal Harvardi ülikooli lõpetanud ärimehe ja diplomaadi Joseph „Joe" Kennedy kolmanda lapsena. Joe oli läbinisti ärihai, kes armastas raha ning nautis võimu ja kaunite naiste soosingut. Enne Rosemaryt oli perre sündinud kaks poega. Rosemary järel sünnitas ema Rose veel tervenisti kuus last.

Tüdrukuke oli teistest Kennedyte lastest algusest peale erinev. Õde Eunice on avaldanud arvamust, et Rosemary madalate vaimsete võimete põhjuseks võis olla hapnikupuudus - kuna arst hilines, lükkas meditsiiniõde sünnitust kunstlikult edasi. Kennedyte klanni ühe sugulase arvates võis põhjuseks olla ka sugulusabielu Rose Kennedy isa ja ema vahel. Autoritaarne Rose väitis aga kogu elu kaljukindlalt, et Rosemary ehk Rosie, nagu perekond teda kutsus, oli kõigiti normaalne laps.

Ta õppis kõndima, lugema, iseseisvalt sööma ja rääkima tunduvalt hiljem kui õed-vennad. Kui ema-isa võrdlesid Rosemary arengut vanemate vendade omaga, hakkasid nad pisut muretsema. Toona ei räägitud düsleksiast ega aktiivsus- ja tähelepanuhäirest midagi.

Rosemary koolitee algas vaevaliselt. Õppimine lihtsalt ei meeldinud tüdrukule. Vanemaid vaevas küsimus: kuidas võis juhtuda, et nende laps polegi nii andekas kui teised vennad-õed või nemad ise lastena? Ema Rose käis tütrega läbi kõik tollased parimad psühholoogiaprofessorid ja nõudis selgitust. Talle teatati, et laps on intellektipuudega. 90 aastat tagasi tähistas see termin kõike võimalikku, mis eristus n-ö keskmisest lapsest. Diagnoos tekitas šoki. Ema saatis 15-aastase tütre Providence'i nunnakloostrisse, kus talle anti haridust teistest õpilastest eraldi. Kaks nunna ja õpetaja töötasid temaga terve päeva eraldi klassiruumis. Nende vaevanägemise eest kinkisid Kennedyd koolile uue tenniseväljaku. Rosemary õppis ja õppis, kuid tundis, et valmistab vanematele pidevalt pettumust.

Perekonna häbiplekk

1938. aastal määras president Roosevelt Joe Kennedy suursaadikuks Londonisse. Rosemary, toona kahekümnene noor naine, pandi õpiraskustest hoolimata Londonis kooli. Tema toonastest päevikutest võib lugeda, et päevad oli täis ooperikülastusi, teepidusid ja kleidiproove. Saadikust isa esitles Rosemaryd tema „aeglusest" hoolimata koos noorema õega kuningas George VI-le ja kuninganna Elizabethile. Rosemary oli küll tundide kaupa harjutanud kniksu ja kummardust, mida ta kuninga ja kuninganna ees pidi tegema, ning nägi tseremoonial ka kaunis välja, kuid otsustaval hetkel vedasid närvid alt. Hetkel, kui ta pidi koosviibimiselt graatsiliselt lahkuma, ta komistas ja oleks äärepealt kukkunud.

Kuningas ja kuninganna naeratasid ning tegid näo, nagu poleks midagi juhtunud. Ka teised peole kutsutud vaikisid juhtunust, kuid Rosemary ise tundis end häbiväärselt saamatuna.