1. Kohtumine parklas

„Kolm aastat tagasi oli päev nagu tavaline päev ikka- teel koju sõitsin poest läbi, et toitu osta. Peale poest väljumist kõndisin tagasi enda auto poole ja tegin puldiga uksed lahti. Autole lähemale jõudes märkasin, et kaassõitja poolne tagauks on avatud ja võõras kutt seisab selle juures. Esimene mõte, mis mul peast läbi jooksis, oli see, et ta kas üritab mu autot ärandada või mind röövida. Jõudes autole veelgi lähemale, nägin, et võõras kutt laob hoopis oma toidumoona minu autosse. Kuna see hirmutas mind, siis ütlesin talle kõhklevalt „tere“. Tema vastas mulle samuti „terega“ ning vaatas mind sellise pilguga nagu oleksin mina valesse kohta ära eksinud ning jätkas aga toidu ladumist.

Ütlesin talle, et see on minu auto, mille peale väitis ta igati enesekindlalt, et tegemist on siiski tema autoga. Vajutasin lukustusnuppu enda auto puldil, et talle näidata, et see on kindlasti minu auto. Seepeale ta ehmus, vabandas ning seletas, et tal on täpselt samasugune valge Jeep Cherokee. Peagi jõudis ta selgusele, et tema enda auto on pargitud täpselt minu oma kõrvale. Tundsime mõlemad sel hetkel ebamugavustunnet, mis meid lõpuks lihtsalt naerma ajas.

Et olukorda naljaks pöörata, ütlesin, et ta võib enda toidukaubad minu autosse jätta. Seepeale vastas ta kavalalt, et ainult sel juhul, kui ma nendega talle õhutöögi valmistan. Paar nädalat hiljem kostitasingi teda enda pool romantilise õhtusöögiga.“

2. Armastus esimesest punastamisest

„Minu keskooliaegne parim sõber mängis tüdrukute korvpalli meeskonnas. Üks kord pärast trenni kutsus ta mind enda ja teiste meeskonnaliikmetega lõunale ning hetkel, mil ma üht korvpallurist tüdrukut nägin, olin ma temast koheselt sisse võetud!

Tema kaunid tedretäpid põskedel võlusid mu ära ja ma teadsin, et pean temaga tuttavaks saama. Kui me autoga restorani sõitsime, rääkis ta kõigiga peale minu. Selleks, et kuidagi tema tähelepanu võita, küsisin ma julgelt, et miks tema kaelus sädeleb. Ta punastas ning vastas, et õde tarvitas ta kehakreemi ära ning ta pidi seetõttu tema sädelevat kehakreemi kasutama. See kõik toimus juba seitse aastat tagasi, kuid ma suudan teda siiani punastama ajada.“

3. Kuldne paar

„Me töötasime samas ettevõttes. Tema töötas ühes osakonnas ja mina teises, kuid puutusime tööalaselt siiski kokku. Üks kord otsustasin ta kohvikusse lõunale viia ning uskuge või mitte, aga kuna mul sel hetkel raha kaasas polnud, pidi tema ise maksma. Ülejäänu on aga juba ajalugu. Sellest hetkest saadik olen hea meelega arved ise maksnud ning me oleme abielus olnud juba 58 aastat!“

4. Saades rohkem kui ainult Facebook´i sõbraks

„Ma sain enda poisssõbraga tuttavaks, kuna mingit moodi sattus ta mu isa „potentsiaalsete tuttavate listi“ Facebookis. Isa sõnul vajutas ta kogemata „lisa sõbraks“ nuppu (ta süüdistab selles enda „pakse näppe“). Kaks päeva hiljem saatis see ülimalt atraktiivne mees mulle sõnumi, mille kohaselt ta arvab, et me pole küll kunagi kohtunud, kuid minu isa on ta endale sõbralisti lisanud. Mul oli küll pisut piinlik, kuid see on olnud mu elu suurim õnn! Varsti pärast seda kutsus ta mind kohtingule ning nüüd on meil pisike ja armas punapäine poeg."

5. Kauge armulugu

„Mu poisssõbral ja mul on väga unikaalne lugu, mida jutustada. Ma olen pärit küll Californiast, kui sel ajal külastasin Ukrainas enda perekonda. Alex elas Washingtonis. Me saime tuttavaks internetis, kuid ühe imelise asjaolu sain ma tema kohta teada alles hiljem. Tema Instagrami fotosid vaadates mõistsin, et tegemist on ülimalt atraktiivse mehega, kes on minu jaoks isegi liiga veetlev. Samuti imetlesin ma tema poolt pildistatud suurepäraseid fotosid loodusest. Seetõttu olin ma väga üllatunud, kui ta lõpuks minuga rääkima hakkas. Otsustasin kättesaamatut naist mängida ja mõned päevad enne talle vastamist oodata. Peale minu vastamist sai alguse suurepärane vestlus.

Meist said aja jooksul head sõbrad, kuid ajapikku suurenesid ka meie tunded teineteise vastu. Me elasime endiselt mõlemad erinevates riikides, kuid olime omavahel mitmeid kordi vestelnud telefoni ja Skype teel. Ühel õhtul ütles Alex, et tal on mulle midagi tähtsat öelda, kuid kardab seda teha. Ta palus selle tegemiseks mõned päeva aega, et ta saaks enda mõtteid koguda. Ma palusin südamest, et Alex ei oleks haige. Peale pikka mõtlemist ütles mu sisetunne, et tal on füüsiline puue. Lõpuks, kui Alex helistas, sõnas ta väriseva häälega, et „see juhtus kuus aastat tagasi....“ Seepeale vastasin ma talle, et ma tean, mida ta mulle öelda tahab ning ma armastan teda nii või teisiti. Meie vahel lasus minut vaikust ning Alex tundus šokeeritud olevat.

Ma tõepoolest olin temasse armunud ning tõsiasi, et ta ratastoolis oli, ei muutnud seda. Peagi peale seda palus Alex minu kätt ning ma olen ütlemata uhke, et saan seda meest enda abikaasaks kutsuda.“

6. Korterikaaslastest elukaaslasteks

„Ma kohtusin enda abikaasaga tänu sellele, et otsisin endale korterikaaslast. Kuna naistega ühes korteris koos elamine osutus üsna keeruliseks, siis otsustasin õnne proovida meessoost toakaaslasega. Kui ma Mattiga lõpuks kohtusin, tundsin ma esimesest silmapilgust nagu vaataksin ma otse enda tulevikku. Tugev tõmme meie vahel oli koheselt tuntav. Temast sai minu atraktiivne korterikaaslane, kuid alguses keeldusin põhimõtteliselt temaga kohtingule minemast. Alustasin suhet hoopis ühe teise noormehega, mis Matti endast välja ajas. Mu isa ütles mulle mitmeid kordi, et võiksin käia kohtamas hoopis Matti-suguse kutiga. Peale ülikooli lõpetamist, kolisime mõlemad Mattiga erinevatesse linnadesse ning ta küsis minult, et kas ma oleksin nõus nüüd, mil me enam korterikaaslased ei ole, talle võimaluse andma. See oli päev, mida me mõlemad nii kaua oodanud olime. Me kihlusime, siis abiellusime ja oleme nüüd korterikaaslased terveks eluks.“

7. Keskkooli kallimad

„Ma kohtusin Gabe'iga ga keskkooli esimesel aastal. Esimesest silmapilgust peale olin kindel, et tegemist on „minu inimesega“. Ma tegin seda, mida iga teismeline tüdruk oleks teinud - läksin tema juurde, surusin ta vastu kappi, suudlesin teda ja tormasin seejärel minema. Peale seda kartsin ma temaga mitu kuud rääkida. Lõpuks hakkasime siiski uuesti suhtlema ning mõned kuud hiljem kutsus ta mu välja. Nüüdseks oleme olnud koos juba peaaegu kuus aastat.

Sel aastal diagnoositi tal ajukasvaja- meie maailm oli pahupidi pööratud. Gabe on olnud imetlusväärselt positiivne sellel raskel ajal. Ta üllatas mind jälle, kui ta haigla kitlis mu kätt palus. Loomulikult ütlesin ma talle „jah“. Me oleme jätkuvalt koos läbi hea ja halva ning ma tean, et suudame koos kõikidest raskustest üle olla“.

8. Kohtumine lennujaamas

„2006. aastal otsustasin ma nalja pärast enda nime ja e-maili aadressi noore sõduri kortsus visiitkaardi peale kirjutada. Sõdur oli tagasiteel Iraaki ning mina sõitsin lihtsalt enda sõbrale külla. Saatuse tahtel tema lend hilines ning me istusime ja rääkisime kolm tundi lennujaamas juttu.

Mõned nädalad hiljem leidsin enda ukse eest kaunid lilled ning ta helistas mulle, paludes mind oodata. Nii ma tegingi."