Aeg kaob, armid jäävad - Kas teha armiravi või mitte?

Elu kingib meile paratamatult arme: neid jätavad akne, põletushaavad, putukahammustused, tuulerõuged... Paranedes osa neist kahvatub ja muutub märkamatuks, teised meenutavad omaaegset traumat pikki aastaid.

Erinevad armid
Operatsioonid, väiksemad ja suuremad vigastused, akne ja nahapõletikud kahjustavad naha sügavamat kihti ning jätavad püsiva jälje. ASi Medicum dermatoveneroloog Liina Tedremets toob välja järgmised armide tüübid: "Hüpertroofilised armid on tihedakoelised, silmatorkavad, punakasroosad nahapinnast kõrgemad armid, mis jäävad esialgsetesse piiridesse ja võivad aegamööda märkamatumaks muutuda. Keloidarmid on tihedakoelised ja punakaslillad armid, mille korral nahapinnast kõrgem kude ulatub üle esialgse haava piiri ning kipub aja jooksul nahakahjustuse kohast ka kaugemale levima. Atroofilised armid on õhukesed ja madalad ning muutuvad tasahaaval heledamaks ja vähem märgatavaks."

Aastaid armiraviga tegelenud ravikosmeetik Tiia Piirisild Tiia ilusalongist lisab juurde veel ühe tüübi, nimelt "jääkildarmid", mis on võrdlemisi väikesed ja "auklikud" ning asetsevad enim põskedel. Need nahapinnast madalamad armid tekivad nahahaiguste (akne) mõjul ning jäävad aastatega heledamaks.

Rasedus- ja venitusarmid ehk striiad on punakad, purpurjad või valged sakilised jooned nahapinnal, mis ajaga kas helenevad või tumenevad. "Striiad tekivad sügavamal nahas, kui kollageenikiud intensiivse venituse tagajärjel rebenevad," jätkab dr Tedremets. "Striiad kujunevad tihti kiire kasvu või kaalutõusu perioodil, samuti võib venitusarmide ilmnemine olla seotud hormonaalsete muutustega: rasedus, puberteet, hormoonasendusravi jne. Striiad tekivad tavaliselt neil, kel sidekude nõrk juba perekondlikult. Ka ilmuvad venitusarmid sagedamini sinna, kus rohkem rasvkude ja nahk ei ole venitamisele nii vastupidav."

Pikk ja kulukas ravi
Dr Liina Tedremetsa sõnul on armiravi pikaajaline ja tihti ka kulukas protsess: "Soovitatav on ennetav ravi: paiksed kreemid, geelid ja õlid. Olemasoleva armi ravi on juba märksa keerulisem ning sõltub mitmest tegurist, kaasa arvatud haava suurus, sügavus, paiknemine, inimese vanus, sugu ja geenid. Mida värskem arm, seda suurem on ravi efektiivsus."

"Kõige tähtsam on mis tahes armiravi alustada võimalikult kiiresti, tavaliselt umbes kaks nädalat pärast armi tekkimist ehk siis, kui koorikud on kadunud ning nahk muutunud taas puhtaks ja kuivaks," paneb Tiia Piirisild südamele. "Kui tegemist on näiteks kümne aasta vanuse armiga, ei maksa üksnes protseduuridest mainimisväärseid tulemusi oodata. Sellisel puhul on mõttekam pöörduda esmalt kirurgi pole, lasta arm välja lõigata ja seejärel asuda opiarmi ravima."

Dr Tedremets leiab, et haav peaks üldjuhul paranema umbes kahe nädalaga. Kui see aga võtab kauem aega, tekib ilmselt ka nähtav armkude.
"Operatsioonijärgsele, ka traumajärgselt õmmeldud haavale tasub hakata pärast õmbluste eemaldamist profülaktika mõttes kohe armivastaseid tooteid määrima," soovitab dr Tedremets. "Sageli kombineeritakse eri ravimeetodeid. Parema raviefekti saab tavaliselt hüpertroofilise armi puhul. Esimene valik on apteegi käsimüügi silikoongeelid ja -plaastrid, mida peaks peal hoidma 12–24 tundi päevas vähemalt 8–12 nädala jooksul. Armid muutuvad silikooni toimel madalamaks ja nende tundlikkus väheneb. Tõhus on retseptiga saadaolev tretinoiinkreem (Retin-A).
Hüpertoofiliste armide korral on omal kohal niisutavad õlid, aga ka armkoesisesed kortikoidsüstid, IPL-ravi (intensiivne pulseeriv valgus), dermaabrasioon, plastiline kirurgia ning vastavate lahustega keemiline koorimine. Viimane ei mõju sügavatele aknearmidele. Armiravis on omal kohal ka külmravi ehk krüoteraapia, mis väldib liigliha tekkimist ja armi kõrgemaks muutumist. Rõhksidemeid kasutatakse armiravis üldiselt suuremate põletusarmide korral ja neid peab kandma pikalt. Side avaldab rõhku pindmistele veresoontele ning muudab armid pehmemaks ja lamedamaks."

Tõhusaim laserravi
Kõige kallim viis armide ravimiseks on laser. "Laserlihvimised on mõeldud sügavate armide raviks ja neid tehakse kas narkoosi või tuimestusega, kuna minnakse sügavatesse nahakihtidesse," räägib Tiia Piirisild. "Mikrolihvimist tehakse 4 või 8 korda vastavalt armile ja vajadusele. Protseduuri käigus eemaldatakse surnud naharakkude kiht, misjärel rakendatakse spetsiaalseid kreeme. Väga häid tulemusi võib saavutada valguslaseritega, samuti lümfimassaažiga. Nüüd on kasutusel aparaadid, kus raadiolainete abil saame imendada nii vedelikke kui ka geele naha sisse. Et tulemused kiiremad ja paremad oleksid, peab klient ka ise kodus mõningaid protseduure tegema. Peale päikese on armiravi ajal kliendile kõik lubatud."

Ka atroofiliste armide korral kasutatakse niisutavaid õlisid, keemilist koorimist, laserravi, IPL-ravi, täitesüstimisi ja kirurgilist korrigeerimist. Kindlasti võib proovida armieemaldusprotseduure, mida pakuvad ilusalongid ja -kliinikud. Analoogsed ravimeetodid on üldtunnustatud ja kasutusel ka teistes riikides.

Striiasid on paraku raske vältida ja kõrvaldada. Samalaadselt teiste armide raviga kombineeritakse siingi eri ravivahendeid ja -meetodeid. Striiade ärahoidmiseks soovitatakse kasutada spetsiaalselt välja töötatud, taimsete komponentide ja vitamiinidega (iseäranis C- ja E-vitamiiniga) õlisid-geele, puuviljahapetega kreeme ning naha masseerimist-harjamist. Vältida tasuks liiga kiiret kaalutõusu. Lisaks kodustele vahenditele võivad aidata protseduurid salongides-kliinikutes: keemiline koorimine, laserravi, IPL-ravi, dermaabrasioon ning plastiline kirurgia (kõhuseina plastika).
Sageli tuleb protseduure teha korduvalt. Tulemused on küll püsivad, kuid pahatihti osalised või mittetäieliku efektiga. Mida sügavam protseduur, seda rohkem stimuleerib see kollageenisünteesi ja seda tõenäolisemalt parandab armide väljanägemist.

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2014. aasta oktoobris.