MorgueFile
See juhtus Liina sõbranna 40. sünnipäeval mõni kuu pärast Liina ja ja tema mehe Maidu 15. pulma-aastapäeva. Mait sõitis oma kolleegidega töö asjus Rootsi ega saanud sünnipäevale tulla. Liina vastu hakkas peol ilmselget huvi üles näitama umbes 25aastane noormees.

Too oli sportlik kena mees ja väga hea suhtleja. Liina tundis üle aastate esimest korda, kuidas teda tõeliselt ihaldatakse. Tema kooselul Maiduga ei olnud viga mitte midagi, aga kui elad juba 17 aastat koos, siis loomulikult pole kirg enam niisugune nagu esimestel aastatel. See noormees, Sven, paistis nii armunud, et Liina ei tundnud end enam 39aastasena, vaid 25sena.

Koju saata Liina ennast ei lubanud. Liina kartis, et sellest tekib liiga palju jutte. Aga nad vahetasid telefoninumbreid. Sven hakkas Liinale sageli helistama ja kirjutama. Vahel saatis ka siivutuid sõnumeid, kui teadis, et Liina on üksi.

Suhtlemine muutus aina sagedasemaks ja kirglikumaks. Varsti avastas Liina end keset päeva Sveni juurest voodist. Esialgu ta süüdistas ennast kergemeelsuses ja mõtles, et poleks endat niisugust asja uskunud. Aga ühe enam tundis Liina, et ta tõsiselt on armunud ega suuda enam ilma Svenita olla. Samas ta ei tahtnud Svenile haiget teha. Abielu lahutada ei tahtnud ta hoopiski. Mait oli tore mees ja nad kasvatasid koos 14aastast tütart. Milleks oma elu nullist alustada?

Liina ja Sveni tunded väljusid aga kiiresti kontrolli alt. Liina muutus kodus tujukaks. Ta tunded vaheldusid joovastusest kurbuseni ja igatsuseni Sveni järele. Loomulikult sai Mait aru, et tema naisega on midagi lahti, kuigi Liina ütles, et kõik on endine.

Liina ei teagi, kelle käest Mait tema ja Sveni suhtest teada sai, aga kui ta nüüd ennast kõrvalt püüdis vaadata, siis ega nad oma tundeid väga ei varjanud ka. Igatahes võttis Mait näiliselt rahulikult ühel õhtul jutuks, et mis nende suhtest niimoodi edasi saab.

Liina tunnistas üles, et armastab Sveni ja tahab temaga koos olla. Mait jäi ikka rahulikuks. Ütles, et annab Liinale aega järele mõelda, kellega ta tahab koos elada, ja kolis nende korterist ära oma vanemate majja, kus teine korrus oli tühi. Mõlemad nutsid, aga said aru, et sellises olukorras pole mõtet iga hinna eest ühe katuse all elada.

Liina sai nüüd elada mehega, kellest ta kogu aeg mõtles. Kõik oli toimunud väga kiiresti, vähemasti Liina jaoks lausa ehmatavalt kiiresti. Ju siis pidi niisugune armastus just sel moel tema ellu saabuma, mõtles Liina.

Sven siiski Liina juurde elama ei kolinud. Ta ei teinud sellest üldse juttu ega andnud mingeid märke, et ta Liinaga pidevalt tahaks koos olla.

Liina oleks tahtnud, et nad elavad nagu perekond, aga ta ei julgenud tõsiselt mehele peale käia, et Sven tema juurde elama koliks. Seni oli kõik nii ilus ja Liina kartis seda ära rikkuda, kui mees peaks tema jutu peale solvuma.

Svenil polnud ajaliselt määratud tööaega. Vahel oli ta pikad päevad tööl, siis sai jälle mitu päeva vabamalt võtta. Kuna mehe elu oli nii korrapäratu Liina eluga võrreldes, siis Liina ei hakanud peale ka käima, et Sven igaks ööks tema juurde tuleks. Nii kujuneski neist n-ö nädalavahetuse paar, sest nädala sees ei käinud Sven peaaegu kunagi Liina juures. Aga alati võis helistada ja Facebookis suhelda, kui mees õhtul vaba oli.

Muidugi sai Liina nüüd aru, et Sven ei osanud ja ka ei viitsinud lapsega suhelda ning võttis teda lihtalt kui ühte lisaelanikku Liina korteris. Ega 14aastase iseteadliku neiuga polegi kerge samale lainele saada.

Liina oli ju armunud ja tahtis, et Sven end tema juures hästi tunneks. Sven tundiski end hästi, aga veel paremini tundis ta end nädalavahetustel, kui tütar oli enamasti isa juures ja nad olid kahekesi.
Liina harjus uue eluga. Tema mees ja lapse isa ei elanud temaga koos. Ta tundis tema vastu soojust, aga mitte armastust. Tema uus mees, kelle vastu ta tugevat armastust tundis, ei elanud ka temaga koos. Aga milleks selliste pisiasjade üle arutada, kui on suur armastus. Tuleb lihtsalt elada täiel rinnal. Ning Liina ja Sven elasid täiel rinnal, eriti nädalavahetustel.

Seda õnne jagus umbes kaheksaks või üheksaks kuuks. Siis hakkas Svenil igasugu asju ette tulema, miks ta enam ka nädalavahetustel Liina juurde ei jõudnud. Kui Liina ükskord jälle kurb oli ja ütles, et pole isu enam kuhugi välja minna, küsis see juubelit pidanud sõbranna, kas nad on Sveniga tülis. Liina ütles, et ei ole tülis, aga ta ei paku vist Svenile enam huvi. Sõbranna ütles täiesti süüdimatult, et eks väike laps võtabki palju aega.

Liina sai nüüd kuulda, et sel imelisel armastatul Svenil oli kogu aeg elukaaslane olnud ja hiljuti sünnitas tema elukaaslane lapse. Nende suhe olevat küll vahepeal katkenud, sest Sven ei tahtnud lapsest midagi kuulda, aga viimasel ajal on nad jälle ilusasti koos. Sõbranna oli arvanud, et Liina teab seda kõike ega tahtnud ebamugavat teemat jutuks võtta.

Kui Liina sellest loost Sveniga juttu tegi, oli ta mehe reaktsioonist ikka väga jahmunud. Sven ei saanud üldse aru, et ta midagi valesti oleks teinud. Kuidas võis Liina mõelda, et Sven ainult tema mees on? Sven ütles, et kuna ta on vaba mees, siis miks tal ei või mitu naist olla.
Hetkega oli kenast sportlikust armastatud mehest saanud lihtsalt üks ennast imetlev tropp, aga Liina elu oli rikutud.

Mait võttis Liina tagasi. Õigemini kolis nende ühisesse koju tagasi. Ta näis olevat andestanud. Liinal oli selle üle väga hea meel. Aga poole aasta jooksul said nad mõlemad aru, et kahjuks endist elu enam tagasi ei saa. Liina oli Maidule palju haiget teinud, kui jooksis noore mehe juurde nagu teismeline, ja Sven oli Liinale palju haiget teinud, kui teise naisega lapse sai. Mait ja Liina ei osanud teineteisele toeks olla, vaid pigem tekitasid pingeid juurde. Nii ei jäänudki muud üle, kui korter maha müüa ja lahku kolida. Mait leidis endale peagi uue noore naise, aga Liina pole oma hingehaavdest üle saanud, kuigi lühiajalisi suhteid on tal olnud.