* * *

Pablo Picasso olevat kord rääkinud: “Kui ma alles väike olin, olid mu vanemad minu peale hirmus uhked: kui hakkad sõjaväelaseks, saad kindraliks, kui hakkad poliitikuks, saad presidendiks, kui lähed mungaks, saad paavstiks. Mina hakkasin selle asemel maalima ja sain Picassoks.”

* * *
Heinrich Mann ütles kord ühele liiga jutukale noorele literaadile, kelle pärast terve seltskond olin juba hulk aega igavlenud: “Pidage meeles, et intelligentsi parim aseaine on vaikimine.”

* * *

Kuulsa aatomifüüsiku Niels Bohri juurde tuli külaline ja nägi teadlase maja ukse kohale naelutatud hobuserauda.
“Ma poleks uskunud, et teiesugune suur teadlane on ebausklik!” hüüdis külaline.
“Ega ma olegi,” vastas Bohr. “Olen ainult kuulnud, et hobuseraud toob õnne, olenemata sellest, kas usud või mitte.”

* * *

Kunstisõber Picassole: “Mul oli viimase ajani suuri raskusi teie loomingu mõistmisega. Kuid olen nüüd palju reisinud ja mu silmad on avanenud. Võin öelda, et paljud asjad näevad looduses tõepoolest nii välja, nagu teie neid maalite.”
“Viimaks ometi on loodus hakanud mind mõistma!”

* * *

Frank Wedekindi ja Max Halbet sidus Münchenis aastatepikkune sõprus, mis aga ei takistanud neid teineteise üle nalja heitmast.
Järgmisel hommikul pärast ühe oma draama esietendust küsis Halbe sõbralt, kuidas talle etendus meeldis. Wedekind vastas surmtõsiselt: “Terve öö ei saanud magada!”
“No nii erutav sündmustik ka ei olnud.”
“Seda muidugi, ma magasin juba teatris ennast korralikult välja.”

* * *

Peol tantsis George Bernard Shaw ühe daamiga.
Tantsu ajal ütles daam kirjanikule: “See on teist ilus, meister, et teie, kuulus mees, minuga tantsite.”
“Miks ma ei peaks seda tegema,” vastas pilkehimuline Shaw, “me viibime ju heategeval peol!”

* * *

Rockefeller oli Lõuna-Ameerikas ja astus seal ühte restorani.
“Mis te soovite?” küsis peremees.
“Keetke mulle üks muna. Keeduvett ärge ära valage, ma annetan selle arengumaade abistamise fondi.”

* * *

Kirjanik William Faulkner tunnistas kord, et veel enam kui Nobeli preemia, liigutas teda ühe šotlase kiri. Too kirjutas: “Mister Faulkner, Teie romaan meeldis mulle nii, et ma oleksin selle raamatu äärepealt ära ostnud.”

* * *

Juba maailmakuulus George Gershwin reisis Pariisi, et veel Maurice Raveli juures komponeerimist õppida. Too lükkas ettepaneku tagasi: “Miks tahate saada teisejärguliseks Raveliks, kui te olete juba esmaklassiline Gershwin?”