Eestlanna ärajäänud pulm Austraalias
Pille oli kooliajal väga tubli õpilane ja sportlane, kes tahtis kindlasti ülikooli minna ja karjääri teha. Tema sõbrad olid väga üllatunud, kui Pille Austraaliast kirjutas, et abiellub seal uusmeremaalasega ja jääb Austraaliasse elama.
Gümnaasiumi viimases klassis saadud vigastus ei lubanud Pillel edasi treenida, aga selle üle ei paistnud ta väga kurb olevat, sest päris profisporti ta ilmselt ei soovinudki jõuda. Palju kurvem oli Pille siis, kui ta ülikooli tasuta kohale sisse ei saanud. Kuna ema poleks jõudnud tütre tasulist haridust kinni maksta, siis otsustas Pille ühe sõbranna õhutusel sõita aastaks Austraaliasse raha teenima ja ka omaette elu proovima. Kindlasti mitte seiklema, sest Pille teadis, et on nii korralik, ja oligi.
Peagi selgus, et rahateenimisvõimalused pole Austraalias enam kuigi head: liiga palju on seal juba noori õnneotsijaid erinevatelt mandritelt, nii Euroopast, Aasiast kui Lõuna-Ameerikast. Algul elasid nad Perthis, siis rändasid sõbrannaga ühest maakohast teise. Üks pettumus järgnes teisele, sest püsivat tasuvat tööd nad ei leidnud, kuigi Austraalias jõudis siis kätte juba saagikoristusaeg. Aga ka farmides ei õnnestunud neil püsivat tööd leida.
Lõpuks pärast virelemist sai Pille tööd ühe väikelinna baaris ettekandjana. Kuigi ta oli ennast ette kujutanud pigem tähtsa ametnikuna, hakkas see baaritöö talle meeldima. Sõbrannad said tema meeleolu paranemisest aru tema Facebooki postitusi lugedes.
Pille postitused Facebookis läksid veelgi rõõmsamaks, kui ta tutvus kohaliku noormehega. Ta hakkas Facebooki ühiselt tehtud fotosid postitama ja kirjutas sõbrannadele, kui teistsugune, tähelepanelik ja hooliv on see noormees võrreldes Eesti noormeestega. Eestisse tagasitulek ja ülikooli minek enam teemaks ei olnud. Peagi kirjutas Pille sõbrannadele kihlumisest. Pärast seda pandi paika pulmakuupäev. Sõbrannad said ka kutse ja olid päris õhinas, sest loomulikult polnud keegi neist Austraalias pulmas käinud.
Pille lähemad sõbrannad võtsid pulmakutset nii tõsiselt, et hakkasid raha koguma ja pidasid plaane, kuidas oma tööasju nii sättida, et saaks nädalakese või kümme päeva pulmas käimisele planeerida.
Pulmadeni jäi veel mitu kuud aega, kui noormees otsustas viia Pille ka enda vanematekoju Uus-Meremaale Põhjasaarele. See on pikk sõit ja noormees käis kodus harva. Pille oli väga põnevil sellele eksootilisele maale sõites. See oli ikka tõesti eraldatud maakoht, kus noormehe vanemad elasid. Pillele jäi mulje, et järgmised inimesed elavad 50 kilomeetri kaugusel. Aga see oli pisiasi. Kogu maja ümbrus oli täis igasugu puukujusid, nad kummardasid neid kujusid ja elasid oma usutavade järgi. Pille oli küll kuulnud maooridest, aga välimuselt nägid tema kavaleri vanemad täitsa eurooplaste moodi välja. Võib-olla nad võtsid põliselanike tavad lihtsalt üle, aga küsima ta ei julgenud hakata. Ei ema-isa ega Pille kihlatu tulnud kogu nädala jooksul selle peale, et võib-olla tahab Pille näha ka midagi muud peale nende maja ja põldude.
Aga see kihlatu oli kodus nii teine inimene, et Pille ikka päris ehmatas. Ta jälgis kogu aeg, mida ema ütleb. Nagu väike laps. Pille nägi, et noormees on kodus väga saamatu ja kõik teeb tema eest ema ja kõik otsused võtab vastu ema. Siis sai Pille äkki aru nende koosoldud aega tagasi kerides, et temagi on ju olnud sellele noormehele nagu lapsehoidja, ikka öelnud kuni pisiasjadeni, mis ja kuidas ta tegema peaks.
Noormehe keha oli täis igasuguseid tätoveeringuid. Need olid Pillele meeldinud. Tema vaatas, et ilusasti tehtud. Kui nüüd selgus, et kõik need tätoveeringud tähendavad midagi nende usus, hakkas Pillel kõhe. See nädal Uus-Meremaal üksikus majas oli Pille jaoks tõsine vangla või rännak sada aastat ajas tagasi. See, et ta noormehe vanematele täiesti ilmselt ei meeldinud, jättis ta seetõttu täiesti ükskõikseks. Ta tahtis ära. Suur armastus oli otsa saanud. Ta sai aru, et oleks elus suure vea teinud. Kuidas see suhe ometi nii kaugele oli läinud, mõtles ta.
Kui nad tagasi Austraaliasse olid sõitnud, võttis Pille vastu kindla otsuse, et ei jää enam Austraaliasse. Kõigepealt teatas ta Facebookis sõbrannadele, et pulmad jäävad ära. Õnneks polnud keegi veel lennupiletit ära ostnud. Noormees, kellest oli äkki saanud nagu võõras inimene, ei saanud üldse aru, mis küll juhtus, et kallim temaga enam abielluda ei taha. Pille ütles kavalusega, et su vanemad on ju selle vastu, kuigi teistsuguses olukorras poleks see teda häirinud. Poiss jäi väga kurvaks ja tunnistas, et eestlanna tõesti ei meeldi tema vanematele. Aga ta ütles, et ta ikka armastab Pillet ja tahab temaga abielluda. Siis ütles Pille, et tema koduigatsus on nii põletav, et ta ei saa Austraalias õnnelikuks ja peab ära sõitma.
Pille on tagasi Eestis ja räägib, et kodumaal on ikka kõige parem. Oma pöörasest eluetapist Austraalias, kihlusest, pulmaplaanidest ja Uus-Meremaa reisist ei taha ta enam üldse rääkida.