Foto: Ilmar Saabas
Paljud inimesed ei tea, et pelgalt ohutusvesti kandes ei ole nende elu vees kuigi "kindlates kätes". Miks nii?

Ohutusvest ja päästevest on erinevad asjad ning need on loodud kasutamiseks erinevatel eesmärkidel.

Ohutusvest ehk ujuvvest on abivahend vees hästi hakkama saavale ja ujuda oskavale inimesele, kes on veele või vette läinud teadlikult.

Ohutusvesti kasutatakse tavaliselt erinevate veespordialade - surfamine, veesuusatamine, aerulauaga ja jetiga sõitmine, purjetamine jm - harrastamisel.

Ohutusvest võimaldab selle kandjal vabalt ujuda, kaitseb löökide ja mõningal määral ka külma eest. Pikaajaliseks vees viibimiseks see aga ei sobi.

Päästevest on mõeldud toeks ootamatult vette sattunud inimesele. Päästevest keerab vees olija selili ja krae toetab pead, et välistada näo, kus asuvad hingamisteede avaused, sattumine vette. Päästevestiga on väga ebamugav ujuda.

Lihtne on neil kahel vestitüübil vahet teha, kui jätate meelde, et päästevest on kraega ja ohutusvest on ilma kraeta.

Osadel päästevestidel (nn paukvestidel) avaneb krae siis, kui inimene vette satub või selle vette sattudes vesti küljes olevast nöörist tõmmates ise avab. Selga pannes meenutab pakuvest rakmeid, kuid kui selle kandja satub vette, hakkab tööle päästevestina.

Samas - isegi siis, kui olete hea ujuja, võivad ootamatused (külm vesi, tugev laine või äge vool, kauge kallas, vigastus, haigushoog vms) teie ellujäämislootusi vees tugevasti vähendada. Päästevesti kandes võite aga kindel olla, et ootamatult vette sattudes on teil lisaaega parima pääsetee valikuks.

Päästevest täidab oma eesmärki ainult siis, kui seda õigesti kasutatakse, s.t. korrektselt kinnitatult (suletud rinna- ja jalgevaherihmaga) seljas kantakse, mitte ei hoita paadi põhjas või kodus kapis.