MorgueFile
Ilutoodete reklaamidest võib jääda mulje, et kui nende jaoks raha jätkub ja neid tarvitada, siis on nooruslik nahk tagatud. Dermatoloog Elo Kuum selgitab, et kõigi noorenemist lubavate toodete toime pole teaduslikult kinnitust leidnud, kuid ka tõestatud toimega ilutooted ei suuda vananemisega võidelda, kui seda ei toeta õige toitumine ja eluviis.

Naha suurimad vaenlased

Päikesepõletus põhjustab kõige sagedamini naha enneaegset vananemist. Valides ilmastikumõjude eest kaitsvat kreemi, tuleks valida selline, mis kaitseks ühtaegu mitme välismõju eest ehk vkaiseks nii lõikava tuule kui ka päikesepõletuse eest.

Õhtune alkoholitarbimine ja kohvijoomine tuleks lõpetada hiljemalt kolm tundi enne magamaminekut. Alkohol soodustab väikeste veresoonte leket, mistõttu vereringest pehmetesse kudedesse väljub rohkem vett, kofeiin aga soodustab vedeliku väljumist kehast. Kortse tekitab ka lihtsalt raskusjõud, mis enamuse osa päevast tõmbab nahka allapoole. Magades oleks arukas püüda sellest jõust vabaneda – selleks tuleks harjuda uinuma, nägu ülespoole. Nägu patja pressides soodustate niinimetatud unejoonte teket, mis aja jooksul muutuvad püsivaks. Nägu patja pressides on ka suurem võimalus hommikuse paistetuse tekkeks.

Silmaalused „kotikesed“ ja turse näol on tavaline nähtus, kuid sellega kaasnev naha venimine soodustab kortsude teket. Seda soodustavad suure vedelikukoguse joomine hilja õhtul, samuti alkoholi ja teatud ravimite tarbimine.
Hommikuse paistetuse vastu aitab see, kui ühelt poolt vähendada vedeliku juurdevoolu ja teiselt poolt suurendada selle äravoolu näo pehmetest kudedest, õpetab Elo Kuum. „Äravoolu suurendamisele aitab kaasa keha püstine asend, see tähendab istumine või seismine. Võib teha jaheda vee kompressi silmade alalaugude piirkonda, kasutada külmikus jahutatud kurgikoori või niiskeid jahedaid teepakke, mida hoidke suletud silmadel mõne minuti jooksul.“ Abi on ka aaloest ja E-vitamiini sisaldavatest jahutavatest silmageelidest. Tursete vältimisel on olulised ka piisav uneaeg (7-8 tundi) ning kõrgema padja kasutamine.

Äkiline temperatuurimuutus mõjub eriti halvasti tundlikule, laienenud kapillaaridega nahale. Soojas kapillaarid laienevad ja külmaga ahenevad, kuni lõpuks veresooned väsivad ega tõmbugi enam kokku – tagajärjeks võib olla kuperoosne nahk.
Ilmastikuolude eest kaitsev kreem peaks kindlasti vastama nahatüübile. Kuivema nahaga inimestele soovitab dermatoloog uureat sisaldavat kreemi, mida võib leida näiteks apteegist.
Tasuks silmas pidada, et kreemi mõju kaob enamasti paari tunni jooksul ning siis tuleks seda uuesti nahale kanda. Õige aeg kreemi nahale kanda on umbes 30 minutit enne õueminekut. Kui muud pole käepärast, aitab ka tavaline, kas või vett sisaldav kreem, kuid seda ei tohiks nahale kanda vahetult enne õueminekut.

Vastab tõele, et grimasside tegemine muudab naha enneaegu vanaks. Seega tuleks teadlikult näo miimikat jälgida, et piirata miimiliste kortsude ja silmaümbruse kortsude teket.

Naha liigkiiret vananemist põhjustab ka mõnede vitamiinide ja vajalike toitainete puudujääk.

Seevastu teadlik toiduvalik aitab vähendada põletikku, suurendada antioksüdantide hulka ja kaitsevõimet ning parandada glükoositaluvust, võib aeglustada naha ja kogu organismi vananemist.

Õppigem hoolitsema!

Samade nahahooldustoodetega võib saavutada väga erinevaid tulemusi. Aktiivained saavad olla efektiivsed vaid siis, kui need viiakse piisavalt sügavale ja piisavalt suures koguses nahka. Mõju saavutamiseks on olulised ka näiteks temperatuur ja niiskus. Vältida tuleks naha venitamist, näiteks kreemitamise ajal: kreemi nahale kandes tuleks seda teha lühikeste kindlate liigutustega ning eelistatult keskmise sõrmega. 

Kreemi pealekandmise järel patsutage sõrmedega õrnalt nahka umbes pool minutit.
Parim aeg nahahooldustooteid peale kanda on pärast sooja dušši või vanni, kui nahk on soe ja niiske ning omastab aineid paremini. Dermatoloog hoiatab: nahka ei tohi pesta tulise veega, sest liigne kuumus kiirendab naha vananemist ja suurendab kloorist tingitud nahakahjustusi.

Puhastustoode võiks sisaldada niisutavaid aineid, nagu õli ja glütseriin. Tavalised seebid ja šampoonid sisaldavad tugevatoimelisi puhastusaineid, mis eemaldavad nahalt kaitsvat rasu ja niiskust.

Isegi veega pesemine võib mõjuda kahjulikult, sest nahk kuivab liigselt. Nägu võiks pesta vaid kord päevas, keha kuni kaks korda.

Alkohoolseid toonikuid või salvrätte võiks kasutada vaid väga rasuse naha korral, ka näovesi peaks olema alkoholivaba.
„Kuigi niisutamine ei kergita silmalauge ega taanda sügavamaid kortse, aitab ta aeglustada edasist naha kahjustumist ja tõsta teiste ravivahendite efektiivsust,“ selgitab Elo Kuum.

Naha niisutamine muutub eriti vajalikuks menopausi perioodil, kui kehas hakkab märkimisväärselt langema östrogeenitase ning selle tulemusel muutub nahk kuivemaks.

Kas koorimine teeb näo siledaks?

Koorimise ülesanne on eemaldada aktiivainete imendumist häiriv paksenenud sarvkiht, mis koosneb põhiliselt kuivadest ja surnud rakkudest. Nende eemaldamiseks kasutatakse kas AHA-happeid, ensüüme või muid kemikaale.

Enamikul inimestel on mõistlik ja ohutu koorida nahka vaid kergelt mõnel korral nädalas, vastasel korral sünnib rohkem kahju kui kasu.

Pindmist koorimist tehakse enamasti 20–40% glükoolhappega. See on populaarne ja hästi talutav „lõunavaheaja koorimine“, mis aitab eemaldada pindmisi nahakihte. Selline koorimine toob esile allpool oleva säravama naha, kiirendab aknekollete paranemist, ühtlustab pigmenti, vähendab naha pinnakuivust.

Efekti saavutamiseks on vajalikud mitmed protseduurid, mida tavaliselt korratakse ühe-kahe nädala tagant. Ravile reageerivad patsiendid väga erinevalt, soovitud toime võib saabuda alles mitmete kuude pärast. Paljude arvates silub protseduur ka kortse, kuid see efekt on vaid näiline – eemaldatakse küll pealmine sarvestunud nahakiht, kortsud aga tekivad sügavamal.

Keskmise sügavusega koorimist tehakse tavaliselt 20–35% triklooräädikhappega (TCA) 3–6 kuu järel. Protseduur põhjustab mõneminutilist valu, kuid tulemuseks on märkimisväärne nahatekstuuri paranemine, pigmendilaikude kadu või märkimisväärne vähenemine, pindmiste kortsude ja mõnede akne- ja venitusarmide tasandumine.

Mõnikord on paremate tulemuste saavutamiseks vaja koorida rohkem kui üks kord. Sügavaid kortse keskmine koorimine ei eemalda. Sügavat fenooliga koorimist Eestis ei tehta, seda meetodit kasutatakse suhteliselt harva suurema armistumise ohu ja toksilisuse tõttu.

„Kui tegemist on tugevalt lõtvunud nahaga, siis kreemid paraku ei aita,“ hoiatab dermatoloog. „Parima tulemuse annab kirurgiline korrektsioon.“ Sügavamatesse kortsudesse süstimiseks soovitab ta valida täitesüstid.
Nahaga seotud probleemidele aitavad lahendusi leida dermatoloogid internetiaadressil www.derma.ee.

Nahk ja vanus

Pärast 40. eluaastat
muutuvad kortsud sügavamaks, nahk on vähem elastne. Kuigi menopaus on veel kaugel, algavad hormonaalsed muudatused. Nahk muutub üha kuivemaks, naha tundlikkus suureneb ka siis, kui olete selle eest regulaarselt hoolitsenud.
Loobuge piiritust sisaldavatest nahahooldusvahenditest.
Toituge õigesti, sööge vitamiine ja mikroelemente sisaldavaid toiduaineid, need aitavad säilitada ka naha värskena. Sööge palju puu- ja juurvilju ja jooge vähemalt 1,5 liitrit vett päevas.
Et nahk saaks piisavalt niiskust ja toitaineid, kasutage niisutavaid kreeme, kandes neid rohkem põskedele ja otsmikule.

Pärast 50. eluaastat
on naha suurim probleem selle kuivus. Uued kortsud lisanduvad ja vanad muutuvad üha sügavamaks.
Iialgi pole liiga hilja asuda naha eest hoolitsema. A-, C- ja E-vitamiin aitavad nahal hakkama saada ümbritseva keskkonna probleemidega.
Liiga pikk tööpäev, igapäevane stress, ebaõige toitumine, suitsetamine, füüsilise tegevuse vähesus, sagedased kontaktid kodukeemiaga – kõik see mõjub nahale negatiivselt.

"Kotid" silmade all

Põhjused: vähene magamine, veepuudus, pärilikkus, liigne kosmeetiliste vahendite kasutamine, magamine kõhuli, liigne suitsetamine ja alkohol. Ka põhjustavad neid hiline telerivaatamine, intensiivne töö arvutiga, liiga kuum ruum, liiga sooja veega silmade pesemine, päikese käes viibimine ilma päikeseprillideta.
Ravi: tehke hommikul peale ärkamist külma kompressi kurgi- või kartulilõikudega. Väga hästi sobib ka kompress kasutatud teekotikesega.
Ärge söö liiga soolaseid toite.
Ärge kunagi jätke õhtul meiki maha võtmata.
Magage selili või küljel, see aitab vältida vedelike kogunemist silmade alla.

Tumedad rõngad

Põhjused: magamatus, pärilikkus, lugemine ja teleri vaatamine halva valgustusega, suur pinge, pikad päevad arvuti taga, raua ja A-vitamiini puudus, tolmuses õhus töötamine.
Ravi: vältige kõike ülalnimetatut.
Segage 1/4 riivitud porgandit 1/4 riivitud kurgiga, asetage segu suletud silmadele ja jätke peale 5 minutiks.
Hästi mõjub ka lavendlist, rosmariinist ja karikakrast valmistatud pehmendav kompress. Kastke marlitükike kuuma droogi ja hoia seda 10–15 minutit silmadel.

"Kanavarbad"

Põhjused: silmade kissitamine, ülemäärane pinge silmadele, magamatus, magamine liiga külmas toas, pesemine liiga sooja veega, kiiruga ja lohakalt eemaldatud meik.
Ravi: kuna silmad on meie keha kõige tundlikum osa, tuleb nende eest hoolitseda eriti hästi. Silmaümbruskreemi regulaarne kasutamine pidurdab probleemi süvenemist. Abi saab ka oma koduaiast, põllult ja külmikust, kasutades aiasaadusi ja toiduaineid just oma nahale sobivate maskide tegemiseks.

Elukiri