“Kaido ehitas ise auto BMW kere ja mootoriga, Mercedese istmetega ja Volkswageni rehvidega.” - “Ja mis edasi?” - “Kaks aastat vanglat varguste eest.”

“Hei, miks te oma käe mu taskusse panite?”
“Ma otsin tikke.”
“Miks te ei küsinud?”
“Mulle ei meeldi kõnetada võõraid inimesi!”

Daam ulatab panga kassaluugi juures tšeki ja ütleb murelikult: “Vabandage, et mu mehe allkiri on natuke segane! Ma ei näinud ette, et ta nii hirmsasti kartma hakkab, kui näeb minu käes revolvrit.”

Ennustaja: “Te saate varsti suure summa raha...”
“Kurat ja põrgu!”
“...ja 15 aastat vanglat.”

“Kas see on tõsi, et sa andsid oma tütre kassiirile? Sa ju ei usaldanud teda kunagi?”
“Ma ei usalda teda ka nüüd, kuid praegu ma vähemalt tean, et ta kulutab varastatud raha minu tütre peale.”

Gangsteri poeg tuleb pärast kohtuprotsessi pahasena koju: “Paps, keegi ei võta mind tõsiselt, jälle mõisteti tingimisi.”

Kaks pätti lähevad läbi pargi.
“Huvitav, mis mälestussammas see on?” küsib üks.
“Löö tal nina küljest,” lausub teine, “siis saad homsest lehest teada.”

Kaks automaatidega relvastatud gangsterit tormavad panka. Üks röövel pöördub viisakalt klientide poole: “Mu daamid ja härrad, kes teist hääletab selle poolt, et me praegu seifi tühjaks teeme, palun käed üles tõsta!”
Ettepanek võeti ühehäälselt vastu.

Mees korterisse tunginud murdvargale: “Jumal tänatud, et te lõpuks tulite. Juba üksteist aastat ajab naine mind igal ööl üles, uskudes, et te olete tulnud!”

Gangster tundis, et hakkab surema. Ta kutsus sõbra ja dikteeris sellele oma viimast soovi.
“Briljantkäevõru 100 000 dollari väärtuses pärandan sulle, kallis sõber.”
“Kus see asub?”
“Rockefelleri villas Floridas, magamistoa väikeses seifis, rõdult sisse minnes vasakut kätt.”