Kas peaks koos elama, kui mees armastab, aga petab?
Sigrid oleks nagu haamriga otsaette saanud. Ta istus elutoa diivanile ja pani teleka kinni, sest sealne film totralt õnnelike nägudega tundus äkki väga vastik. Kodu tundus ka vastik. See hallikas nurgadiivan, kus nad mehega korduvalt olid armatsenud, oli vastik. Puitvoodi, kus nad teineteise kõrval aastaid magasid, oli vastik.
Kuidas ta võib nii alatu olla, mõtles Sigrid. Ta tuleb sõbra juurest bridžimängult koju, aga enne käib naabertrepikoja Margiti juurest läbi! Sigridile meenus nüüd, kuidas mõned inimesed olid rääkinud, et tema mehel on vist vastastikune sümpaatia naabertrepikojas elava noore müüja Margitiga. Sigrid arvas, et ta ei peaks selle teemaga tegelema. See oleks väiklane. Ta teadis seda Margitit, nad tervitasid ning olid vahel ka juttu ajanud. Mehel oli veel teisigi tuttavaid naisi, kellega too hästi läbi sai, ja kellega mees ikka juttu ajas. Aga armastus, perelu ja teineteise toetamine on hoopis teised asjad, mõtles Sigrid. Ta oli uhke, et ta suutis mehe naistuttavate peale mitte armukade olla. Ta oli õnnelik, et tal oli nii tore mees. Ja nüüd niisugune petmine. Oleks ta siis natukenegi midagi kahtlustanud! Aga ei. Nende elus oli kõik ideaalne. Parem ei saanudki olla.
Kas mees käis seal iga nädal pärast kaardimängu? Kas ta käis seal mingil ajal veel, kui Sigrid tööl oli või nädalavahetusel ema juures? Nii ta end nüüd seal diivanil piinas.
Kui mees tund aega hiljem koju tuli, istus Sigrid diivanil, nägu nutmisest paistes. Ta ootas mehelt põhjendusi alatu käitumise kohta, aga ei saanud neid. Vähemalt ei saanud Sigrid vastuseid, mida tema ootas. Mees kogeles, et ta tegelikult armastab Sigridit ega oskagi öelda, kuidas Margitiga nii lähedaseks sai. See lihtsalt juhtus. Sigrid küsis, kas naine meelitas. Ei, Margit ei meelitanud teda enda juurde, vastas mees. Ta tunnistas, et on Margiti juures käinud ainult kolm korda. See väide kolmest korrast pani Ingridi silmist taas pisarad purskuma – järelikult pärast eelmisi petmisi oli mees rahulikult tema kõrvale voodisse pugenud. Sigrid küsis mehelt, mis edasi saab. Mees kinnitas, et ta ei taha mitte mingil juhul oma naist kaotada ja et ta enam kunagi ei peta teda. Et nüüd see lugu Margitiga lõpeb. Mehe keelitustest hoolimata jäi Sigrid selleks ööks magama diivanile.
Tegelikult ta ei maganud terve öö. Ta tundis, et sellega on tema abielu lõppenud. Midagi ei saa enam tagasi pöörata või olematuks teha. Tema mees pettis teda jultunult ja pärast seda pole kooselul enam mõtet.
Terve päeva Sigrid veel kaalus, mis edasi saab, aga järgmisel õhtul pakkis oma asjad kokku ja läks ema juurde. Ema ei küsinud õnneks kunagi tema elu üksikasju. Sel korral rahuldus ta vastusega, et tütre abielus on praegu keeruline aeg.
Sigrid ei saanud kaua rahus ema juures olla. Mees lausa uputas ta oma andekspalumistega üle. Nad kohtusid mitu korda kohvikus ja jalutasid linna peal. Kolme nädala pärast kolis Sigrid koju tagasi, sest ta tõesti tundis, et mees ikkagi armastab teda.
Ta oli jõudnud otsusele, et see mehe kõrvalhüpe ei tohi muuta tema elu lõplikult. Lõpuks oli see ainult seks. Ja veel hullem ju oleks, kui tema meest keegi peale tema ei tahaks. Ta ei pea viha ka Margiti vastu, sest lõpuks on igal naisel ju õigus oma õnne eest võidelda. Aga tema, Sigrid, võitleb ka, ja võitleb nii, et läheb tagasi mehe juurde.
Sigrid ei kahtlusta endiselt meest petmises, nagu ta pole kunagi kahtlustanud. Ta ei luura endiselt mehe järele, sest arvab, et kui mees teda tõesti petab, siis ta tunneb selle ära. Ja teist korda enam andeksandmist ei tule. Nii ta vähemalt on otsustanud.
