Kerli lugu: pärast ööd mehega jõudsin selgusele, et temaga küll midagi välja ei tule
Ta töötas mitu aastat raamatupidajana erinevates ettevõttetes, kuid juba 27aastaselt sai temast finantsjuht mainekas suures ettevõttes.
Kerli ei hoidnud oma elus millegi pealt kokku, sest ta nautis väljas käimist ja enda peale kulutamist. Ta lubas endale kalleid hoolitsusvahendeid ja riideid ja üldse häid asju.
Selleks ajaks, kui ta finantsjuhiks sai, oli tal juba seljataga mitu suhet, mis Kerli õnnetuseks läbi said, kusjuures mõned ka õige kiiresti.
Kuigi Kerli oli nüüd vapper iseseisev naine ja oskas nautida ka vallalise rõõme, unistas temagi oma südames kellestki, kes tuleb ja jääb tema kõrvale nii heas kui halvas.
Kerli käis ka kohtingutel ning ikka ka ka suurematel pidudel, ent paraku ei pakkunud talle sageli keegi piisavat huvi. Seega otsustas ta lihtsalt olukorda nautida ja mitte kedagi otsida.
Ühel õhtul otsustasid nad koos Mariga välja minna. Mari oli Kerli ammune ja võib öelda, et parim sõbranna. Mari hõiskas Kerlile rõõmust, et kaasa tulevad ka tema elukaaslase sõbrad. Kerlil oli üsna ükskõik, kes kaasa tulevad.
Kui naised peopaika kohale jõudsid, olid Mari elukaaslase sõbrad juba kohal. Tol õhtul tähistati ühe Mari elukaaslase sõbra sünnipäeva, mistõttu peole n-ö limiite ei pandud.
Üks noormees pakkus Kerlile extasyt ning kuna Kerli oli ka varem mõne korra leebemaid narkootikume proovinud, ei öelnud ta ära. Paari tunni pärast oli kõigil lõbus olla ning tantsu vihuti korralikult. Viimasena saabus peole Mari elukaaslase sõber Meelis, kes Kerlile kohe silma jäi.
Juhuslikult sattusid noored puhkepausil samasse kohta istuma ning nii nad jäidki tundideks. Jutt jooksis vapustavalt hästi ning Kerli oli noormehest vaimustuses, kuid selleks ajaks oli Kerli juba piisavalt lisaks narkootikumile ka alkoholi tarbinud. Samuti Meelis. Pidu kogus veelgi tuure juurde.
Hommikul ärkas Kerli Meelise kaisus. Kui ta silmad lahti tegi, ehmatas ta korralikult, sest eile õhtul oli noormees justkui sootuks teistmoodi välja näinud.
Aga Meelis ei tundnud mingit võõrastust ja tõttas kohe Kerlile hommikusööki valmistama. Ta hoolitses naise eest nõnda, nagu Kerli oleks kuninganna. Kerlile avaldas see muljet, kuid ta mõistis tasapisi, et mees pole ikka tema maitse.
Kerli palus pärast hommikusööki end koju viia ning nõnda Meelis tegigi.
Möödusid mõned päevad ja kuigi nad lubasid teineteisele helistada, polnud nad seda teinud. Kerli oli igatahes jõudnud selgusele, et Meelisega temal küll midagi välja ei tule.
Meelis arvas aga teisiti. Ta hakkas järjepidevalt Kerlit välja kutsuma. Lõpuks otsustas naine nõustuda, sest ega mehel ju midagi suurt viga pole. Nad käisid koos väljas ja olid seekord täiesti kained. Kerli oli üllatunud, et ka seekord on neil nii palju rääkida ja meeleolu oli üldse väga hea. Samal ajal mõtles aga Kerli, et Meelis pole ikkagi väljanägemiselt tema maitse.
Kui Mari elukaaslane pidas oma 30. sünnipäeva, olid kohale kutsutud loomulikult ka Meelis ja Kerli. Peol leidsid noored järjekordselt uue läheduse teineteisega. Meelis tunnistas, et talle Kerli väga meeldib ning tema sooviks juba midagi enamat kui lihtsalt vähesedi kohtumisi.
Kerli sees oli aga torm – ühelt poolt oli talle mees äärmiselt sümpaatne, kuid ta polnud siiski kindel, kas ta on ikka see mees, keda tema tahab. Aga kui poole aasta pärast ilmub mees, keda Kerli väga palju enam ihaldab?
Ometigi otsustas Kerli Meelise suhteettepaneku vastu võtta.
Möödus kuu ja Kerli kolis Meelise juurde sisse.
Ent üsna pea tuli välja, et mõlemal on teineteise meelest trobikond vigasid, mis nende suhet häirima hakkasid. Juhtus, et Kerli ei osanud alkoholiga piiri pidada ning lisaks tarvitas ka erinevaid nagu rahusteid ning vahel harva ka narkootikume.
Meelis tarvitas aga meelemürke pea iga päev ning peagi koorusid sellest suuremad tülid. Kui Meelis oli tusane, et naine joob palju ning tarvitab ravimeid, siis Kerli üritas Meelisele selgeks teha, et too vaadaku ikka ennast enne - ta ta joob ju iga päev ning tarvitab ka muid meelemürke ja rahusteid. Meelis nägi aga endiselt ainult süüd Kerlis.
Tülid paisusid suureks ning Kerli ei suutnud enam kannatada, et Meelis vaid teda kõiges süüdistab, seejuures nägemata enda nõmedat käitumist. Naine otsustas oma koju tagasi kolida.
Meelis oli nõus, et ega sellest suhtest asja saa. Pärast kahte nädalat, mil ta Kerlit polnud näinud, oli mees aga hullumas. Ta palus naiselt põlvili andeks, lubas, et muudab end paremaks ega süüdista iial naist enda vigades. Kuna ka Kerli sümpaatia polnud jahtunud ja ta soovis Meelisega ära leppida, otsustas ta mehe andestada ning lubas endale, et loobub alkoholist ja otsib väljapääsu ravimitest.
Kerli hakkas peagi käima erinevates tugigruppides ja luges palju vaimseid raamatuid. Asjad hakkasid laabuma, ent vahepeal oli tagasilööke, mil Kerli tabas end jälle mõttelt, miks ometi ta neist kurjadest pahedest lahti ei saa.
Ta teadvustas endale suurepäraselt oma probleeme. Kerlile tundus, et ta astub kolm sammu edasi ja kaks sammu tagasi.
Meelis aga ei muutnud ennast. Ta ei loobunud pahedest, kuid Kerli ei teinud mehe tegudest enam numbrit.
Kerli oli endale selgeks teinud, et elupõletamine pole mingi elu ning ta tahab olla parem inimene iseenda tuleviku pärast. Ta ei hoolinud sellest, et Meelis oma lubadusi ei pidanud vaid keskendus endale.
Ent universumil oli Kerlile üllatus varuks. Ühel hommikul, kui Kerli igakuine kuupuhastus oli juba poolteist kuud hiljaks jäänud, ostis naine rasedustesti ning avastas enda üllatuseks, et on rase. See uudis viis Kerli endast välja, sest see tuli täiesti ootamatult ja Kerli polnud kindel, kas ta on emaduseks valmis. Samas tundis ta, et pisike hing oli teda päästma tulnud, sest nüüd tuli nii või naa kõigest loobuda lapse heaolu nimel.
Meelis ja Kerli kaalusid ka aborti, ent Kerlile sai kiiresti selgeks, et see pole mingisugune lahendus. Laps jääb, oli Kerli kindel. Kerli otsustas loobuda isegi valuvaigistitest, et inglikesele, kes ta kõhus kasvas, mitte liiga teha.
Ka Meelis muutus Kerli raseduse ajal. Ta ei käinud enam pidudel, oli palju korralikum, loobus ka narkootikumidest, võttis täielikult omaks tulevase isa rolli ja nautis seda.
Kerli leidis lõpuks kaua otsitud harmoonia endas ning side Meelisegagi muutus tugevamaks kui iial varem oli olnud Nende omavahelised suhted olid nüüd hellad, lõbusad, täis rõõmu ja hoolivust.
Noore emana mõtleb Kerli vahel siiani tänutundega, et ehk keegi kuskil kõrgemal nägi, mis teda nii väga vaevas, ja otsustas väikese ingli talle või pigem neile mõlemale appi saata.
