Kui punavein viib piirid tegelikkuse ja kujutluse vahelt
Ebakindlad tundlikud naised, kes kahtlevad oma mälus ja tegemistes ning on kergesti manipuleeritavad, paistavad olevat psühholoogiliste põnevike uued kangelased. Ka ülemaailmseks menuraamatuks tituleeritud A.J. Finni „Naine aknal“ kangelanna kuulub sellesse ritta. Üksinda oma suures majas, koos mälestuste ja kujutlustega, paar sammu segiminekust puudu, kõige kindlamaks kaaslaseks punavein. Ja seda kulub ikka ohtralt…
Traumajärgses šokis 39-aastane minategelane, kes ei julge enam oma majast väljuda, veedab aega läbi korraliku suurendusega objektiivi naabrite elu jälgides. Kuni avastab mõrva! Kuid kuidas teha politseile selgeks, et tegemist pole vaid purjuspäi ette kujutatuga, kui keegi kadunut taga ei otsi? Kuidas veenda teisi oma sisetunde õigsuses, kui sa isegi pole päris kindel, kas keegi käib ka tegelikult öösiti sinu majas – või oled ise teinud asju, mida ei mäleta? Kuidas ennetada ohtu, mida tajud lähenevat? Põnev - kuid veidi väiksem maht oleks raamatule ilmselt kasuks tulnud…