Foto: Erakogu, Filmiarhiiv
Fotomaterjalid on alates fotograafia leiutamisest 19. sajandil läbinud oma arengus palju erinevaid etappe ja kasutatud on erinevaid fotode valmistamise tehnikaid. Fotode kogumisel on kasulik teada natuke fotograafia ajalugu ja orienteeruda ka kunagi kasutusel olnud erinevates fotomaterjalides.

Fotode säilitamisel on kasulik teha vahet negatiivil, kus objekti pinna heledus on vastupidine tõelisele, ja positiivil ehk fotol, kus fotokujutis on loomuliku tonaalsusega.

Negatiiv saadakse fotomaterjali (rullfilm, tasafilm, fotoplaat) säritamisel fotokaameras, mil fotomaterjalile tekib negatiivne kujutis, mille teistkordsel kopeerimisel fotopaberile või mõnele muule valgustundliku kihiga kaetud alusele saadaksegi positiivne kujutis ehk foto.

Fotode kogumise seisukohast on esmase tähtsusega ikkagi negatiiv, mis on originaal ja millega käivad kaasas autoriõigused.

Vanad fotopositiivid, mis ei kuulu enam autoriõiguse alla, pakuvad erilist huvi kollektsionääridele ja nende väärtus võibki tuleneda juba üksnes nende vanusest.

Vanad fotodokumendid nõuavad erinevaid, mõnikord spetsiifilisi säilitustingimusi ja pakendamise viise ning et neid teadmatusest mitte kahjustada, tuleks neid proovida identifitseerida.

Fotograafia areng ja fotomaterjalide identifitseerimine

Fotode valmistamiseks on läbi aegade kasutatud erinevaid menetlusi, kemikaale ja alusmaterjale.

Fotomaterjalide liigitus alusmaterjali e põhimiku järgi:

  • metall
  • klaas
  • paber
  • polümeer e plastik

Fotod või negatiivid võivad esineda väga mitmesugusel kujul:

  • negatiivkujutis paberil – kalotüüp e. talbotüüp
  • negatiivkujutis klaasil – märgkolloodiumnegatiiv, þelatiinnegatiiv
  • negatiivkujutis polümeeril (film) – nitrotselluloosnegatiiv, atsetaattselluloosnegatiiv, polüesternegatiiv
  • positiivkujutis metallil – dagerrotüüp, ferrotüüp
  • positiivkujutis klaasil – ambrotüüp; diapositiiv
  • positiivkujutis paberil – soolapaber, tsüanotüüp, platinotüüp, albumiinfoto, kolloodiumpaber, þelatiinpaber, polüetüleeniga kaetud paber (PE-paber)
  • positiivkujutis polümeeril (film) – diapositiiv

Fotodega töötamisel tuleb pidada silmas järgmist:

  • fotosid ja negatiive ei tohi puudutada paljaste kätega, nende käsitsemisel tuleb kanda valgeid puuvillaseid kindaid;
  • töötada tuleb puhtal pinnal, lauale asetada valge paber;
  • fotosid ja negatiive ei tohi painutada ega murda;
  • säilitamiseks kõlbmatud ümbrised tuleb eemaldada ettevaatlikult negatiividelt ja fotodelt. Teave vanadelt ümbristelt tuleb säilitada;
  • kõikvõimalikud lisandid (kirjaklambrid, kummid, märkmelehed) tuleb eemaldada;
  • tugevasti kahjustatud negatiividest/fotodest on õigem teha koopia ja säilitada ka originaal, mitte proovida originaali käepäraste vahenditega parandada;
  • info kanda ümbristele, mitte fotodele. Kui seda tuleb siiski teha, siis foto taha kirjutamiseks võib kasutada ainult pehmet grafiitpliiatsit;
  • fotomaterjalidega töötades ei tohi samas ruumis süüa, juua ega suitsetada.

Fotodokumente tuleks hoida eraldi pimedas ruumis.

Erinevaid fotomaterjale tuleb säilitada eraldiasetatuna. Mitte pakkida ühte ja samasse karpi klaasnegatiive ja positiive, nitro-, atsetaat- ja polüesternegatiive, värvi- ja must-valgeid negatiive, värvi- ja mustvalgeid fotosid.

Negatiive hoiustatakse vertikaalselt, fotosid ja fotoalbumeid horisontaalselt.

Sellest, kuidas erinevaid fotomaterjale konserveerida, ümbristada ja hoiustada, loe Eesti Filmiarhiivi kodulehelt.