Mairile hakkas aga kohe meeldima Sander oma kena välimuse poolest. Kuna tal kellegagi parjasti suhet polnud, nägi ta Sandris suurt võimalust.

Maire aga armastust ega ka seiklust ei otsinud, sest oli juba suhtes. Ta otsustas sellegipoolest kaasa minna, sest noormeestega oli üsna lõbus.

Jõudnud Sandri korterisse, pakkusid mehed õdedele alkoholi ning tuju tõusis uuesti. Seejärel tõstis Sander Mairi sülle ja kutsus katusele hommikust päikesetõusu vaatama. Ka Maire ja Sandri sõber Janek ronisid katusele. Vaade oli tõesti lummav ning oli näha, et Sandri ja Mairi vahel juba midagi susiseb. Toonane hommik jäi siiski üsna üürikeseks, sest Mairil ja Mairel oli vaja appi minna oma vanematele, kes elasid Tallinnast paarikümne kilomeetri kaugusel. Ent loomulikult vahetati telefoninumbreid ja lisati üksteist ka Facebooki sõbralisti.

Paari nädala pärast kutsus Sander Mairit ja Mairet enda maakodusse Saaremaale. Loomulikult olid naised nõus ja võtsid kaasa ka Maire elukaaslase, mis Sandrile ilmselt väga meelt mööda polnud.
Saaremaal oli Sandril mitu sõpra kaasas, kellega külalised siis tuttavaks tehti. Eriti veidra olekuga oli Ahto, kes omaette hoidis ja samal ajal kohutavalt palju alkoholi jõi. Aga kõigil oli ju plaanis pidutseda ja suve nautida. Ent paraku asjad ei läinud sugugi nii nagu loodetud.

Maire ja Mairi jõid end mõlemad väga purju, mis üldse ei meeldinud Sandrile. Ta oli nii solvunud, et üritas ta naisi vältida. Oli ilmselge, et Mairi mängis kahjuks oma võimalused Sandri ees maha.
Lisaks korraldas omakorda Maire elukaaslane ka väikese armukadedusdraama. Kuid sellega veel lugu ei lõppenud. Keset peomöllu hakkas veidra olekuga väga purjus Ahto Mairit ahistama, hammustas ta kõrva ja seejärel ütles palju koledaid sõnu.

Kui hommik saabus, olid nii Mairi, Maire kui ka Maire elukaaslane endiselt purjus. Hapu olekuga võõrustajad aga palusid, et külalised lahkuksid. Sander ei näidanud end üldse.
Nõnda kolmik tegigi. Nad läksid järve äärde suvist Saaremaad nautima. Mairil polnud enam sugugi kahju, et Sandriga midagi välja ei tulnud.

Paari kuu pärast ikkagi Sander helistas ja kutsus Mairi välja. Neil oli koos tore ja ning pärast Sander näitas Mairile enda korterit. Nad rääkisid seal maast ja ilmast ja tundus, et jutt ei saagi otsa. Või pigem nad ei tahtnud, et jutt otsa saaks.

Ent pärast seda kohtumist Sander taas kadus. Lubas helistada, aga ei helistanud. Mairi ei hakanud ka teda otsima.

Alles aasta aega hiljem kohtusid Maire ja Sander juhuslikult linna peal. Maire oli selleks ajaks oma elukaaslasest lahku läinud ja rääkis seda Sandrile. Sander tunnistas siis Mairele, et mõlemad õed on väga toredad, aga et Maire on talle algusest peale rohkem meeldinud.

Ta kutsus Maire edasi enda kontorisse pidutsema. Seal oli ka tema ülemus. Mehed tarvitasid kokaiini, kuid Mairele oli see vastumeelt ning tema piirdus alkoholiga. Üsna pea lähenes Sander Mairele ja hakkas teda suudlema. Naine oli šokeeritud. Ta küsis mehelt: „Sa semmisid minu õega ja nüüd loodad mind saada?“

Sander oli pettunud: „Aga meil oli ju algusest saati klapp! Mäletad, kui te Saaremaale tulite, siis ma jutustasin sinuga terve õhtu ja meil oli kohe selline ühine arusaam elust ja huumorimeel. Ja kuidas me esimesel kohtumisel pitsat sõime ja nalja viskasime!“
Maire oli kohkunud: „Ja sa kutsusid meid Saaremaale, et hoopis mind näha?“
Sander tunnistas: „Jah, sa meeldid mulle väga.“
Maire otsustas siiski kiiresti oma asjad kokku korjata, ütles Sandrile paar teravamat sõna ning lahkus. Mitte kuidagi ei olnud veenev mehe senine käitumine ega jutt, pigem tundus Mairele, et Sander võttis teda sel õhtul kui üheõhtuprojekti.