MorgueFile
Gert tuli töölt koju ja ütles naisele toonil, nagu läheks ta sõbra juurde sauna, et on leidnud elu armastuse ja lahkub kodust. Oma sõnade kinnituseks hakkas ta asju suurde reisikohvrisse pakkima.

Karmen ja Gert olid elanud lausa kadestamisväärset elu. Neil oli väikelinnas suur maja, edukas äri ja tublid lapsed.

Nendega koos elas ka Gerdi ema. Karmeni ellu lisas see pingeid, sest kui neil tekkis Gerdiga vaidlusi või ka riidusid, võttis ämm nendest võimaluse korral ikka osa ja valis alati poole asjaolusid pikemalt vaagimata. Ehk siis arvas, et tema pojal on alati õigus. Vahel seisis ta poja seisukohtade eest agaramaltki kui poeg ise. Need korduvad üks kahe vastu seisud kalgistasid mingil määral Karmeni südant ja ta oli õppinud sellistes olukordades alla andma. 

  Vähemasti oli ta välja võidelnud õiguse mitte suhelda kõigi Gerdi sõpradega ja mitte käia nende grilliõhtutel, mis algasid juba päris vara kevadel.

Karmen nautis väga pere ühiseid reise, mis toimusid ilma Gerdi emata. Nendel eemaloleku päevadel tundis ta, et tegelikult on nende peres enam-vähem kõik hästi ja tal on vedanud tööka, asjaliku ja mittealkohoolikust mehega. Eestis ei ole just palju paare, kes sellises koosmeeles saavad tähistada 20. pulma-aastapäeva. Just seesamune Karmeni ja Gerdi tähtpäev lähenes.