"Metsa forte" toob draamateatri lavale metsa ja kunagised Estonia artistid
Mehis Pihla „Metsa forte” esietendus on Eesti Draamateatri plaanide kohaselt 25. mail suures saalis ja sellest saab draamateatri ja Nargenfestivali ühine suveetendus.
„Metsa forte” on ühe perekonna lugu. Vabariigi aastapäevaks tuleb vanavanemate juurde pere kokku ning ootamatult selgub, et noored soovivad pere metsas teha lage… s.t uuendusraiet. Järgneb suur tüli, mille käigus püütakse aru saada, mis selle Eesti metsaga õigupoolest toimub.
Aga metsast jutustavad ka mitmed laulud. Lavastuse pealkiri „Metsa forte”on inspiteeritud muusikalisest terminist mezzo forte, mis tähendab poolvaljult.
Metsa fortest räägivad juba kõik aga valju häälega.
„Metsa forte“ toob Eesti Draamateatri näitlejate kõrval lavale ooperi- ja operetilauljad Helgi Sallo, Voldemar Kuslapi ja Hans Miilbergi, kelle igapäevatöö on küll seljataha jäänud, aga kelles on veel imetlemisväärset loomingulist jõudu.
„Metsa fortes” kõlab sümboolne noot - mida on vanadel noortele jätta ja mida noored selle pärandusega peale hakkavad.
Teater töötab plaanide järgi, kuid rolli mängib mõneti ka juhus.Artisti elus kuulub juhus asja juurde - hüppa tundmatus kohas vette ja näita, kas välja ujud. Artisti vedamisminutid ongi teatriplaanide, juhuste ja tuhandete teiste inimesest mitte olenevate asjaolude mäng. Aga päev ilma tööta on artistile ainult kahjuks.
Nädal enne planeeritud esietendust helistas lavastaja Hendrik Toompere Hans Miilbergile, et kolleeg Mati Palm haigestus ja kas Hans nõustuks teda asendama.
Jälle juhus. Mati Palm jäi haigeks ja kui eelnevalt arutati, kes võiks Palmi asendada, ütles Helgi Sallo veendunult, et Hans Miilberg, kes siis veel, kellega koos ta on piisavalt palju laval mänginud ja piltlikult öeldes mitu puuda soola ära söödud. Pealegi harjutab Hans iga päev ja on suurepärases vormis.
Miilberg võttis kutse vastu ja on siiralt õnnelik ning eriti muidugi siis, kui roll õnnestub. Saatus on talle lihtsalt armuline. Aga mida see asjaosalisele endale tähendab, mängida ja laulda väärikal draamateatri laval. „Mis muud, kui ennast kokku võtta ja tööd teha,“ arvab Miilberg. Proovid on alati olnud Miilbergi suur armastus. „Uhke tunne on ikka. Kui kõik ümberringi on sinu vastu nii sõbralikud ja aitavad, siis kohustab see ennast kokku võtma.”
Miilberg on draamateatri laval ka enne mänginud, mitte küll draamakoosseisus, aga etenduses „Van Goghi kirjad”( 1984).
Hans Miilbergil on 25. mail ehk esietenduse päeval sünnipäev, nii et jälle üks juhus.
Etenduses mängivad veel Liisa Saaremäel, Jüri Tiidus, Uku Uusberg, Kersti Heinloo, Markus Luik, Hendrik Toompere jr, Mehis Pihla, Nargenfestivali koor ja orkester.
Mati Palm, Voldemar Kuslap ja Helgi Sallo jagavad muljeid pärast esimest proovinädalat:
