Mis on emakamüoom?

Emakamüoomist on vähe räägitud. See on naistel levinud probleem ja enamasti on tegu healoomulise kasvajaga. Samas halvendab see paljude naiste elukvaliteeti, põhjustades kehvveresust ehk aneemiat, pikki verejookse ja selle tõttu häiritud intiimelu.

Emakamüoomist räägib Ida-Tallinna keskhaigla naistearst ja kirurg Brigita Tamm.
Emakamüoom on levinuim günekoloogiline healoomuline kasvaja, mille all kannatab 70–80% naistest. Pole teada, miks müoom tekib, küll aga oleneb selle kasv naissuguhormoonidest. 1% emakakasvajaist on pahaloomulised kasvajad ehk sarkoomid.

Emakamüoom ja kehvveresus. Emakamüoomide põhisümptom on vererohke menstruatsioon. Ent kaotades verd regulaarselt tavapärasest rohkem, süveneb kehvveresus. Aneemia põhjustab naisele kroonilist väsimust, nõrkust, peavalu ja ärrituvust. Kõik organisüsteemid kannatavad, jume on kahvatu, juuksed ja küüned haprad. Üksikjuhtudel võib aneemia süveneda eluohtliku piirini, kui on vaja koguni vereülekannet ja kiiret radikaalset operatsiooni.
Ka sünnituseas naistel. Levinuim healoomuline kasvaja, müoom, esineb valdavalt fertiilses eas naistel. Enamasti pole haigusel sümptomeid. Samas võib müoom põhjustada peale vererohke menstruatsiooni ka valu ja survetunnet alakõhus, survet põiele ja selle mõjul omakorda urineerimishäireid. Raseduse katkemised võivad samuti olla tingitud müoomist. Müoomid arenevad kas emakalihases, emakalihase pinnal või emakaõõne sees. Müoomi paiknemine emakaõõnes põhjustab viljatust.
Regulaarne jälgimine. Väikese ja sümptomiteta müoomi korral pole arstlik sekkumine vajalik, ent patsient peab regulaarselt naistearsti juures ennast näitamas käima – tavaliselt üks kord aastas –, et arst saaks jälgida müoomi arengut. Kui müoomid hakkavad kiirelt kasvama või põhjustama verejookse, siis soovitatakse patsiendile operatsiooni.

Operatsioonimeetodeid on mitu, valik oleneb müoomi asukohast ja suurusest. Kindlasti arvestatakse patsiendi soovi säilitada rasestumise võimalus – sel juhul emakas säilitatakse. Naistel, kes enam rasestuda ei plaani, on soovitatav emakas eemaldada.
Säästev lõikus on ennekõike organit säilitav operatsioon. Kui müoom asub emakaõõnes, tehakse patsiendile hüsteroskoopiline (optiliste vahendite ja kaameratega tehtav) operatsioon. Sel juhul opereeritakse vaid emakaõõnes ja kasvaja eemaldatakse tupe kaudu. Mingit armi ei jää, patsient paraneb kiirelt, emakat ei eemaldata.
Emakalihase sees ja lihase pinnal paiknevad sõlmed vajavad eemaldamiseks opereerimist kõhuõõnes. Seda saab teha avatud või laparoskoopilise operatsiooniga, valik oleneb müoomisõlme suurusest ja täpsest asukohast.

Naiselikkus ei kao. Emaka eemaldamise operatsioonid on samuti võimalikud laparoskoopiliselt või väga suurte müoomide korral avatud operatsiooni meetodiga. Emaka eemaldamine ei põhjusta naiselikkuse kadumist. Naiselikkust ja seksuaalsust säilitavad hoopis munasarjad, mis toodavad naissuguhormoone. Operatsioon ei mõjuta eriti ka seksuaalelu kvaliteeti ja lõikuse tulemus on enamasti hea. Emakat säilitava operatsiooni järel võib aga 20%-l patsientidest tekkida mõne aja pärast uus müoom.

Müoom menopausieas. Kui emakamüoom avastatakse naisel esimest korda menopausieas, on emaka pahaloomulise kasvaja risk statistiliselt suurem. Sel juhul on soovitatav teha operatsioon võimalikult kiiresti.
Uued ravivõimalused. Tänapäevases müoomiravis on võimalik verejooksu ravimitega peatada, et organism enne operatsiooni aneemiast taastuks, ja vähendada müoomisõlmede mahtu. Viimane annab suurema võimaluse teha endoskoopiline ja säästev operatsioon.

Kui märkad sümptomeid, näiteks on menstruatsioonid muutunud vererohkeks, alakõhus on survetunne või esineb urineerimishäireid, mine naistearsti konsultatsioonile. Kui ka vaevusi ei ole, on enne planeeritavat rasedust samuti soovitatav minna günekoloogilisse kontrolli, et avastada võimalikke müoome, sest raseduse ajal võib müoom hakata probleeme tekitama. Kõik perimenopausieas ehk üle 45aastased naised peaksid kindlasti kord aastas günekoloogi juures käima.

Emakamüoom
Fibroid ehk emakamüoom. Healoomuline moodustis, mis pärineb emaka lihaskihist ega kuulu kasvajaliste haiguste hulka. Kasvab enamasti aeglaselt emaka seina sees või selle küljes. Fibroidi sünonüüm on müoom. Võib kasvada üpris suureks ja moonutada emaka kuju.

Sümptomid. Enamasti ei põhjusta fibroidid mingeid sümptomeid ja neid diagnoositakse juhuleiuna nt ultraheliuuringu ajal.
Pöördu naistearsti poole, kui sul on rohke menstruatsiooniaegne veritsus, aneemia, menstruatsioonivalu, alakõhuvalu, valulik vahekord, sagenenud urineerimine, surve põiele ja soolele, väsimus.
Müoomiravi sõltub ¬fibroidide suurusest, paiknemisest ja kasvukiirusest, sümptomite raskusest ja sagedusest, sinu vaevustest, vanusest ja laste saamise soovist. Müoomiravi tehakse kirurgiliselt, radioloogiliselt ja ravimitega.
Kirurgilist ravi tehakse kas laparoskoopiliselt, tupe või (harvem) avatud kõhuõõne kaudu. Hüsterektoomia (emaka eemaldamine) on kõige tavalisem fibroidide kirurgiline ravimeetod, eeliseks sümptomite kiire kadumine, veritsuse peatamine ja ¬fibroidide taastekke ennetamine. Samas peab naine olema veendunud, et ta ei soovi rohkem lapsi. Müomektoomia korral eemaldatakse ainult ¬fibroidid, emakas jääb alles, kuid hiljem võivad fibroidid taastekkida. Sobib siis, kui patsient soovib tulevikus veel lapsi. Emakaarteri emboliseerimise meetodi eeliseks on minimaalne invasiivsus ja emaka säästmine. Enne emakaarteri emboliseerimist peab patsient olema valmis selleks, et ta ei saa enam loomulikul teel lapsi.

Ravimitega müoomiravi. Sellise ravi eeliseks on emaka säästmine ja viljakuse säilimine. Ravimi valik oleneb sümptomite raskusest ja ravi eesmärgist.
• Anti¬fibrinolüütikumid ehk ravimid, millega ennetatakse liigset verekaotust, mõjutavad vere hüübimist ja vähendavad verejooksu.
• Hormonaalsete rasestumisvastaste vahendite (nt pillid, tuperõngas, implantaat, hormoonspiraal, süstid) abil saab vähendada rohket verejooksu ja menstruatsioonivalu. Need ei ravi haiguse põhjust ega vähenda ¬fibroidide suurust.
• GnRH-analoogravi tulemusena tekivad menopausile iseloomulikud sümptomid. GnRH-analoogid vähendavad ¬fibroidide suurust ja veritsust. Ravi lõpetamisel võib ¬fibroidide algne suurus taastuda. Ravi seostatakse kõrvaltoimetega, sh menopausi sümptomid ja luuhõrenemine.
• Uuemat tüüpi, nn SPRM-klassi kuuluvaid ravimeid kasutatakse viljakas eas naistel müoomide operatsioonieelseks raviks. SPRM vähendab veritsust esimese seitsme ravipäeva jooksul, enamasti tõhusalt ja püsivalt ka fibroidide suurust. Ravi tulemuseks on parem elukvaliteet ja kontroll fibroididega seotud vaevuste (nt valu) üle.
• Kui pead otsustama ravi üle, pööra tähelepanu järgmistele küsimustele. Kas operatsioon on vajalik? Kas emaka eemaldamist on võimalik vältida? Kas on võimalik ravida ravimitega ja kuidas see toimib? Millised on võimalikud kõrvaltoimed? Kas kaasnevad menopausi sümptomid, nt kuumahood? Kas hormoonravi on mõistlik valik? Kui kaua peab ravimit võtma? Kui kaua kestab ravitoime? Millised seksuaalsuse ja libiidoga seotud kõrvaltoimed on seotud ravimite võtmisega ja kirurgilise raviga? Kas pärast ravi ravimitega või operatsiooni on võimalik rasestuda? Kas ravi mõjul kaovad lõplikult kõik sümptomid?

Artikkel ilmus esmakordselt ajakirjas Eesti Naine 2014. aasta jaanuaris.