Värvitud munad Foto: Tiit Blaat
Kevadpühade ehk lihavõtete sümbol on muna, mis sümboliseerib uue elu algust ja viljakust. Ka külluslikud lihapraed on laual teretulnud.
Kõige ammusemast ajast pärit värvitud munad on leitud Gotlandi saarelt ja need arvatakse olevat värvitud juba enne Kristust. Munad olid värvitud punaseks ja kollaseks ning need sümboliseerisid arvatavalt päikesetõusu ja -loojangut.

Munakoorte värvimine on väga vana komme ja seda on teinud ka hiinlased, egiptlased ja pärslased. Kristlikel rahvastel on munade värvimine seotud usuga: näiteks õigeusklikud kreeklased värvivad munad veripunaseks – Kristuse valatud vere auks. 

Muna on väga toitev ning seetõttu ei olnud ta vanasti suure paastu ajal sugugi paslik toit.
Muna kõige toiteväärtuslikum ja maitsvam osa on munakollane. See sisaldab valke ja rasvu, samas koosneb munavalge 85 protsendi ulatuses veest ja 12 protsendi ulatuses valgust. Munarebu peetakse üheks täiuslikumaks toiduaineks üldse: selles on õiges vahekorras kõik kaheksa aminohapet, mida inimorganism ise ei suuda toota. Munad sisaldavad ka vitamiine ja mineraalaineid, näiteks D-vitamiini, B12-vitamiini ja A-vitamiini. Suurem osa vitamiinidest ja mineraalainetest ning kogu rasv sisaldub just rebus – sestap söövad mõned, kes saledat taljet ihkavad, munavalgeomletti.

Palju on räägitud muna kolesteroolisisaldusest. Üldiselt aga kõlab nõuanne nii, terve inimene võib süüa umbes kaks muna päevas. Kellel on vere kolesteroolisisaldus suur, võiks arstiga konsulteerida ning vastavalt sellele oma menüüd kohandada ja vajaduse korral vältida just liigse munakollase söömist. 

Mune saab kasutada väga paljudes toitudes ja erineval kujul. Mune valmistades peaks meeles pidama, et praadimisel ei tasu kuumust päris põhja keerata, kuna üleküpsenud muna muutub tuimaks ja maitsetuks, sama tõde kehtib keetmise kohta. Kes muna koos koortega värvida ei taha, sellel soovitame teha marinaadis mune – värvilised ja oi kui maitsvad! Kes mune juba keeta oskab, katsetagu jäätisetegu. Seda jäätist saab ka praadida!

Retseptid: Ranno Paukson, restoran Lusikas

Kartulirösti ja marineeritud munad kahele

2 suuremat kartulit
1 keskmine sibul
soola, pipart
praadimiseks rasvainet

vuti- või kanamune, pane eelmisel päeval marinaadi
Marinaad:
umbes 200 ml palsamiäädikat
umbes 5 sl vett
1 sl mett
2 küüslauguküünt
1 tl soola
vastavalt soovile vürtsi, kadakamarju, terapipart jne

Serveerimiseks:
hapukoort, soovi korral suitsusoolaga maitsestatult
soola- või suitsukala või kalamarja
hakitud punast sibulat

Koori kartul ja sibul ning riivi mõlemad jämeda riiviga. Maitsesta soola ja pipraga. Aja pann kuumaks, kuumuta rasvaine ja suru kartulimass õhukese ühtlase kihina laiali. Prae madalal temperatuuril mõlemalt poolt, muidu võib kartul tooreks jääda. Ümberpööramiseks kasuta võimalikult laia pannilabidat või teist panni või hoopis taldrikut, et rösti jääks terveks.

Keeda munad poolpehmeks. Vutimunad pane keevasse vette ning keeda 2 minutit ja 30 sekundit. Jahuta kiiresti. Kanamunad pane külma veega keema, lase üks minut keeda, kata pott kaane või fooliumiga, eemalda tulelt ja hoia mune kaane all kuumas vees neli minutit. Seejärel jahuta kiiresti külmas vees.

Marinaadiks pressi küüslauguküüned noa küljega katki ja pane kõik komponendid väiksesse kastrulisse. Kuumuta keemiseni. Maitse, võib-olla tahad lisada veel soola või hoopis suhkrut.
Jahuta marinaad ja aseta munad koos marinaadiga kas purki või vaakumkotti, peaasi et munad oleksid üleni marinaadiga kaetud. Lase seista üle öö.

Veiseliha, suhkrupeekon ja praekartul kahele

1 suur kartul
soola, pipart
hanerasva, sulavõid või õli

200 g viilutamata peekonit
2 sl suhkrut
2 sl valge veini äädikat

oma soovi ja võimaluse kohaselt õhukest veiseliha
soola, pipart

Lõika kartulist paksud viilud. Aseta need sügavasse ahjuvormi või -potti. Viska peale törts soola, pipart ja meelepäraseid ürte ning kata kartulid kas hanerasva, sulavõi või õliga. Küpseta ahjus umbes 135 kraadi juures nii kaua, kuni kartul on pehme. Aseta kartulid nõrguma ja serveeri soojalt. Võib ka grillplaadil või pannil natuke pruunistada.

Eemalda peekonil kamar ja lõika liha kuubikuteks. Prae pannil krõbedaks. Ettevaatust, see võib palju rasva pritsida! Siis lisa pannile suhkur, sega läbi ja lase karamellistuda. Lõpuks lisa valge veini äädikas. Valmis.

Veiseliha vali ja valmista oma soovi järgi. Juurde sobib teha ahjus küpsetatud punast sibulat ja pannil närtsitatud rohelist sibulat.

Meeleib ja muna

sööja kohta paar viilu meelepärast rukki- või peenleiba
paar muna
mett

koogelmoogeliküpsis
5 munakollast
100 g tuhksuhkrut

Klopi munad lahti, lisa tilgake vett ja suhkru asemel sega sisse mett. Nii, et oleks ikka kena magus. Kasta leivad munasegusse, lase natuke imbuda ja prae pannil.
Pane koogelmoogeli ained nõusse ja vahusta kohevaks. Seejärel määri mass õhukese kihina küpsetuspaberile ja jäta sooja kohta kuivama. See võib võtta päris kaua aega, soovitatavalt kuivata küpsist üle öö. Kui ahi võimaldab, siis kuivata ahjus umbes 75 kraadi juures paar tundi.

Munajäätis neljale

200 g piima
200 g koort
100 g suhkrut
150 g munakollast
1 vanillikaun

Pane piim, koor ja vanillikaun potiga soojenema, keetma ei pea, aga segu võiks tuline olla. Sega omavahel munakollased ja suhkur. Lisa kuum piimasegu pidevalt segades ettevaatlikult munale, sega, kuni suhkur lahustub, ja vala mass tagasi potti. Seejärel kuumuta vesivannil või ettevaatlikult madala kuumusega pliidil. Seda massi tuleb pidevalt segades kuumutada kuni 85 kraadini. Sellest kõrgem temperatuur küpsetab muna ära ja tekib vanilli-munapuder. Vesivannil kuumutada on kindlam. Jahuta mass kas jäävannil või külmikus ja jäta sügavkülma külmuma. Kui aga juhtub leiduma vedelat lämmastikku, saab jäätise külmutada silmapilk.
Segu võib kasutada ka vanillikastmena. Selles retseptis on kastet veidi kuumal pannil praetud, nii et see maitseb nagu kodune vana kooli vahvel.

Elukiri