Psühholoogi sõnul võib suuremat sorti segadus viia inimese tsüklisse, kus isegi idee koristamisest tundub üle jõu käiv, mistõttu lükatakse koristama hakkamist aina edasi. Suurenev segadus aga süvendab masendust ja vähendab soovi koristamiseks veelgi. „Kui inimene on sellisesse tsüklisse juba jõudnud, muutub sellest väljumine ajaga üha komplitseeritumaks. Tervel inimesel on märksa lihtsam tsüklisse jõudmist vältida kui sellest omal jõul väljuda,“ nentis Saard.

Alusta väiksematest ülesannetest

Kuigi koristama asumine tundub tervele inimesele kerge ja igapäevase ülesandena, võib see depressiooni või ärevuse käes kannatanule tunduda ületamatu koormana. Psühholoogi sõnul ei tasu sellisel juhul kätte võtta kogu majapidamise suurpuhastust, vaid alustada lihtsamini hoomatavatest ülesannetest. „Kõige lihtsam on teha ära voodi, pesta ära nõud ja tubasid tuulutada – juba see loob oluliselt parema üldpildi ja annab vaimse tervise probleemide korral väikest abi,“ märkis Saard.

Kuna depressioon toob sageli kaasa väsimuse, võimetuse keskenduda ja ka füüsilised sümptomid, nagu pea- või kõhuvalu, tasub koristamine jagada väiksemateks osadeks ning iga päev neist vaid üks või paar ära teha. „Jõuetus isegi väga lihtsate ülesannetega tegelemiseks on depressiooni puhul väga tavaline. Kui seada eesmärgiks ühel päeval viia välja prügi, teisel päeval pühkida riiulitelt tolmu ja kolmandal tolmuimejaga toad üle käia, muutub koristamine palju hoomatavamaks ülesandeks,“ ütles Saard. Seejuures võib sellised ülesanded jaotada veelgi väiksemateks osadeks – näiteks võtta need ette ühe toa või toanurga kaupa või seada eesmärgiks koristada vaid viis minutit korraga, märkis psühholoog.

Proovi stressi ennetada

Segamini keskkond tekitab Saardi hinnangul stressi ka kõige tugevama tervisega inimestel. Kuivõrd just pikaajalist stressi peetakse depressiooni üheks algpõhjuseks, tasub vaimse tervise murede vältimiseks stressirikkaid olukordasid vältida. „Tööstressi ja suhteprobleemide korral võib meil puududa kontroll, kuid kodust keskkonda saame tavaliselt ise täielikult kujundada. Tänane elu on paratamatult stressoreid täis, nii et vähemalt kodus võiks olla võimalikult mugav ja turvaline olla,“ ütles Saard. Selleks soovitab ta toad võimalikult korras hoida, ent ka liigne puhtus ei peaks siinkohal olema eesmärk.

„Kui koristamine ise hakkab tekitama stressi, mitte ei aita seda ennetada, siis on inimene seadnud endale liiga kõrged eesmärgid. Oluline on, et koristamine ei muutuks obsessiivseks mustuse tagaajamiseks, vaid igapäevaelu loomulikuks osaks,“ sõnas Grite ekspert. Seetõttu soovitab Saard koristamise võimalikult lõbusaks teha – kindlasti ei peaks koristamise enda peale võtma vaid üks pereliige, vaid tasuks teha seda koos kogu pere, sealhulgas lastega, kellele see aitab õpetada nii distsipliini kui enda eest vastutamist.

Üksinda elavad inimesed saavad enda motiveerimiseks koristamise ajal kuulata muusikat või audioraamatut või hoopiski lemmiktelesaadet vaadata. „Kui tervis ei lase koristamist ette võtta, ära karda küsida abi kas lähedastelt või hoopis professionaalselt koristajalt. Korras ja puhas kodu võib aidata korrastada ka mõtteid,“ tõdes Saard.

Allikas: Optimist Public