Tahad olla õnnelik? Osta kogemusi ja elamusi, mitte asju
Enamik inimesi püüdleb oma elus õnne poole. Majandusteadlased on seisukohal, et õnnelikkus on parim ühiskonna tervisenäitaja.
Oma uuringutes jõudsid nad järeldusele, et raha eest saab küll õnne osta, kuid ainult teatud piirini. Kui põhivajadused on rahuldatud, siis raha õnnetunnet enam palju mõjutada ei suuda. Mida siis rahaga peale hakata, kui sul seda jagub ja sa seda oma tahtmist mööda kulutada võid?
Pikka aega on inimesed arvanud, et füüsilised objektid ehk asjad kestavad kauem kui elu jooksul kogutud mittefüüsilised kogemused, näiteks kontserdielamused, reisimuljed, puhkuserõõm, ning muudavad meid seetõttu kestvamalt õnnelikumaks. Nüüd on teadlased aga jõudnud seisukohale, et tegelikult pole see sugugi nii, pigem vastupidi.
"Üks õnne vaenlasi on kohanemine," ütleb Cornelli Ülikooli psühholoogiaprofessor Thomas Gilovich, kes on raha ja õnne temaatikat uurinud üle kahe aastakümne.
"Me ostame asju selleks, et teha end õnnelikuks, ja see toimib. Aga ainult mõnda aega. Uued asjad on põnevad alguses, kuid pikapeale me kohaneme nendega ja õnnetunne kaob."
Seda, kuidas kohanemine õnne mõjutab, mõõdeti niiviisi, et inimestel paluti hinnata oma õnnetunnet suuremate asjade ja kogemuste ostul. Esialgu oli tunne mõlemal juhul umbes võrdne. Aja möödudes muutus kogemustele kulutatud raha ja sellest saadud rahuolu ning õnn materiaalsete väärtuste omamisest tekkinud õnnetundest palju kaalukamaks.
Esmapilgul tundub ebaloogiline, et asi või ese, mis elab sinuga koos pikka aega, ei hoia sind nii õnnelikuna, kui mingi ühekordselt ja lühiajaliselt kogetud kogemus või mulje. Omamoodi on isegi irooniline, et asi, mis kogu aeg su kõrval on ja n-ö kohal viibib, töötab sellega iseenda vastu.
"Kogemused moodustavad meist suurema osa kui asjad," ütleb Gilovich. "Jah, materiaalne kraam võib meile meeldida. Võime isegi arvata, et osa neist asjust on ühendatud meie identiteediga, kuid hoolimata kõigest jäävad asjad siiski meist eraldiseisvaks. Seevastu kogemused on tõesti osa meist endist. Me oleme oma kogemuste kogusumma."
Üks Gilovichi uuring näitas, et isegi kui kogemus on halb või negatiivne, siis sellest rääkides tema väärtus kasvab. Sellest, mis minevikus tundus stressirohke või isegi hirmutav, võib hiljem seltskonnas naljaka loo jutustada või vaadata juhtunule tagasi kui hindamatule isiksuseks kujunemise episoodile.
Ja veel - asju on omavahel kerge võrrelda (milline nutitelefon sul on? auto? kleit?) ning kadedus on selle pinnalt kerge tekkima. Samas võib küll pisut närvi ajada, kui sõber puhkab mõnes mõnusas kohas, aga sina pead samal ajal töötama, kuid sellest tekkinud kadedus on palju väiksem.
Nii et uue iPhone'i või BMW ostmise asemel soovitab Gilovich raha paigutada kogemuste ja elamuste ostmisse - mine kunstinäitusele, tee sporti, õpi uusi oskusi või reisi. Kogemuste kogumine on osa inimese identiteedist ning jagatud kogemused ühendavad meid palju enam kui jagatud asjad.
Allikas: Fastcoexist.com
