Kindlustuslepingute sõlmimisse tuleb lühiajaline paus. Foto: Andres Putting
„Ma ei näe midagi halba selles, kui meeldiva mehega koos aega veedan ja kui tõesti on hea klapp, siis ka öö koos veedame,” ütleb ühes pealinna koolis töötav Karen. Pereelu pole naine veel proovinud, sest nii õiget meest pole tema teele sattunud.

Karen on vaba ja rõõmsameelne naine. Tal on palju sõpru ning ka mõned armukesed. Karen pole kunagi kasutanud ühtegi tutvumisportaali. „Milleks need?” muigab ta. „Ma ei vaja oma ellu ühtki meest selleks, et üksinda arvuti taga istuda ja talle kirju kirjutada. Ma tahan ikka väljas käia ja tantsida ja lõbutseda!”

Ruudiga kohtus naine ühes vanalinna baaris, kui ta sõpradega väljas oli. „Sattusime kuidagi juhuslikult rääkima... Jutt sujus ja siis läksime tantsima. See ka sujus. Kui sel öösel eri suundades liikusime, vahetasime ka telefoninumbrid.”

Karen tunnistab, et Ruudi jäi meelde oma viisakuse ja mõnusa olemisega ning ka sellega, et mees esimesel kohtumisel ühtki seksivihjet ei teinud. „See polegi nii igapäevane,” märgib Karen.
Peatselt kohtusid nad jälle. Ja siis veel ning millalgi jõudis Ruudi ka Kareni koju. Kuna omavaheline klapp oli lisaks vestlustele ja toidutegemisele ka voodis, hakkas Karenile tasahiljukesi tunduma, et tegu võibki olla selle õige mehega...

„Loomulikult ei maininud ma seda talle. Tundsime teineteist vähem kui kolm nädalat, aga meil oli tõesti koos tore,” jutustab naine.

Veel nädal hiljem ütles mees, et sai stipendiumi ning läheb paariks kuuks ühte Saksamaa ülikooli kursustele. Ning et skaibi teel võiks edasi suhelda ja et tema oleks küll väga rõõmus, kui Karen tahaks temaga edasi suhelda ka siis, kui ta tagasi tuleb.

Karenil oli küll pisut kahju, et peab toredast kaaslasest eemal olema, kuid väga kurvaks see teda ei teinud. Paar kuud pole ju teab mis pikka aeg ning tallegi tundus, et Ruudi on nii tore poiss, et tema äraootamine pole mingi probleem.

Skaibisuhtluselgi polnud häda midagi, ehkki mõlemad leidsid selleks küllalt vähe aega. Teineteise peale pahased nad polnud ning mõlemad kinnitasid vastastikku, et ootavad peatset taaskohtumist.
Kui lugu siin lõpeks, oleks kõik igati kena. Isegi sõltumata sellest, kuidas Kareni ja Ruudi suhe edasi areneks.

Paraku läheb lugu nüüd keeruliseks. Ühel õhtupoolikul töölt tulles ja toidupoes makstes kuulis Karen, et tal pole arvel piisavalt raha. Õnneks oli naisel ka rahakotis väike varu, ta tasus toidu eest ning kiirustas koju. Märkimisväärset muret ta ei tundnud, sest oli kindel, et tal on piisav rahavaru, et ülehomse plagapäevani toime tulla. Ta arvas, et ju on pangakaart viga saanud ja streigib.

Kodus netipanka logides avastas naine aga, et tema arve on kinni pannud kohtutäitur.
„See oli hirmus üllatus,” tunnistab Karen. „Aga ma ikka väga ei muretsenud, sest ma tean, et pole kellelegi võlgu. Autot pole, trahve pole. Sideteenused on makstud, korter samuti, pangalaenu mul pole, nii et karta ei osanud ma midagi. Järgmisel hommikul helistasin kohtutäiturile ja sain teada, et mul on eraisikult võetud laen maksmata ning minu vastu on antud maksekäsk koos kiirmenetlusega ja et sel kuul läheb minu arvelt maha 420 eurot ja kahel järgmisel kuul veel sama suur summa.”

Karen tunnistab ausalt, et see oli šokk. Üheltki eraisikult pole ta kunagi mingit laenu võtnud. Ja laenaja nimigi oli talle täiesti võõras.

Jahmunud naine otsis abi juristist sõbratarilt. Koos saadi kätte laenuleping, millel ilutses ka Kareni allkiri – õnneks üsna nähtavalt võltsitud. Teise osapoole nimi oli täiesti võõras. Ka guugeldamisest polnud kasu.

Karen tegi avalduse ka politseile, kuid juba päev pärast seda helistas kohtutäitur ning andis teada, et tegu olnud suure segadusega. Kuna nõue langes ära, võttis Karen tagasi ka politseile tehtud avalduse.

Ent juhtunu ei andnud naisele rahu. Ta rääkis sellest erinevate inimestega ning kuulis ühelt tuttava tuttavalt, et tollel oli olnud samasugune juhtum – ei tea kust tekkinud võlg. Naiste omavahelise vestluse käigus ilmnes ka, et mõlemal on tore peika, kes on läinud mõneks kuuks välismaale õppima, Karenil Saksamaale, tol teisel naisel Rootsi.

„Korraga meil plahvatas – tegu on ühe ja sama mehega. Ruudi!!! Tolle teise naise puhul küll Rene. Aga kirjeldus klappis ja temal oli Renest ka foto – otse loomulikult minu Ruudi.”

Karen tõttas koju, et reetlikule mehele skaibi vahendusel öelda, mis ta temast arvab, ent vahepeal oli mees oma konto kustutanud. Facebooki või Instagrami mees ei kasutanud.

Karenil tuli tõdeda, et ta langes peene pettuse ohvriks, õnneks pääses aga kogemuse ja närvikuluga. „Ja ei mingit Nigeeria printsi või Somaalia libakaptenit! Täitsa ausa moluga eesti mees! Oota vaid, Ruudi, ma ei unusta sind ning leian su varem või hiljem üles,” lubab petetud naine.
-------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Kuidas petuskeem toimib?

1. On vaja leida ohvriks sobiv tüüp ja tekitada temaga usalduslik, kuid mitte liiga lähedane suhe.
2. Pettur kaob silmapiirilt ning esitab maksekäsu kiirmenetlusega, aluseks võltsitud laenuleping.
3. Kohtutäitur alustab menetlust ja arestib „võlglase” arve.
4. Kui ohver võlga ei vaidlusta, on petturi jaoks kõik korras.
5. Kui ohver oma õigusi kaitseb, tuleb petturil maksta kohtutäituri tasu.
6. Kuni keegi politseile avaldust ei tee, pole kuritegu justkui toimunudki.