Eestis pärit Rimfeld analüüsis 12 500 Eesti kodaniku geeniinfot. Talle olid abiks teadlased Eesti geenivaramust ning kolleegid Inglismaalt, Austraaliast ja USA-st.

Töörühm kõrvutas uuritavate geenianalüüside tulemusi nende haridustaseme ja ametikoha andmetega.

Uuringus osalenud eestlased jaotati kahte rühma: ühed, kes olid üles kasvanud Nõukogude Liidu ajal, ja teised, kes said kesk- või kõrgema hariduse iseseisvas Eestis pärast 1991. aastat.

Rimfeld selgitas, et riigi iseseisvumisega paraneb ligipääs haridusele ja töövõimalustele kõigil, aga valituks osutuvad need, kes on nutikamad ja kompetentsemad.

Seega vabas riigis on pärilikkusel inimese edule suurem mõju kui rangele kontrollile allutatud ühiskonnas. Seda loogikat kinnitas ka antud geeniuuring. Autorid leidsid, et haridustaset ja ametialast staatust määravad geneetilised omadused mõjutasid inimese elus edasijõudmist kaks korda rohkem taasiseseisvunud Eestis kui nõukogude perioodi kommunistikus ühiskonnas.

Põhjus võib olla selles, et vabas ühiskonnas saavad inimesed lähtuda enda hariduse ja karjääri valikul enam just isiklikest geneetilistest soodumustest, sealhulgas talendist, kuid nõukogude ajal määrasid inimese karjääri sageli muud, indiviidist mittesõltuvad tegurid.

Seega kui keskkonnast tingitud erinevused haridusele ja kutsealale pääsemisega kaovad, hakkavad selles suuremat rolli mängima just inimeste vahelised geneetilise erinevused.

Ühtlasi näitab antud uuring, et suured struktuursed muutused ühiskonnas ning võrdsed võimalused võivad mõjutada seda, kui suurel määral peegeldavad saavutused inimese tegelikke võimeid.

Allikas: