Psühholoog Kadri Troost aga kiidab, et see on suur asi, kui inimene ise märkab, et tema käitumine mõjutab teisi perekonna liikmeid. Ta soovitab isegi, et võiks peres öelda: „Ma täna ei suuda, olen nii väsinud, et taha midagi teha. Räägime homme.“
Tõsisemate vaimsete probleemide puhul tasuks headel aegadel lastele seletada, missuguste probleemidega vanem maadleb. Et kui on halvad ajad, et laps ei mõtleks, et see kõik juhtub tema pärast. „Kui ema magab kaua, näiteks depressiooni puhul, siis laps võib mõelda, et see on tema süü, et ema ei taha voodist välja tulla ja lapsega kohtuda,“ räägib Troost.
Vanema töö iseendaga on eriliselt oluline. „Haiglatöös näeme sageli, et patsiendid, kes saavad endaga juba hästi hakkama, tulevad koos enda lapsega. Risk lastel haigestuda on kordades suurem,“ ütleb psühholoog.