EVTV toimetus. Vasakult Anneli Lahe (Järvet), Üllar Born, Ruth Merila, Teet Margna, Margit Kõrvits (Noor), Harry Kõrvits, Sirje. Erakogu
TV3 uudisteankru Sirje Eesmaa eluloo- ja mälestusteraamatus jutustab ühiselt veedetud hetkedest lugusid rohkem kui 120 Sirje sõpra. Sirje saab ka ise sõna – vastuvaidlemiseks võ täpsustusteks ja kommentaarideks. Nendest kildudest kujuneb lõpuks portree. Siin on katkend ajast, kui Sirje kaotas ETV-s oma pool diktorikohta ja läks erakanalisse EVTV.

SIRJE
EVTV-sse võttis mind tööle vana semu Harry Kõrvits, toonane EVTV programmi direktor.

HARRY
Küsisin Sirjelt, kel oli pikk staaž Eesti Raadios ja lühike staaž AK-s, mida ta oskab. Sirje ütles, et ainult uudiseid lugeda, muud midagi, arvutiga pole tööd teinud ja ise pole uudistesaadet kokku pannud. Kratsisin kukalt, et mida teha, aga arvasin, et küll veab välja. Sest meil oli tegelikult vaja uudistetoimetajat.

SIRJE
EVTV-sse sattusin seepärast, et olin teletöö maitse suhu saanud, kui Eesti Televisioonis 1984/85 hooajal Eve Viilupi lapsepuhkuse ajal laste muusikasaates vahetekste lugesin ja hiljem paar-kolm aastat „Aktuaalses kaameras“ töötasin. Toonane AK peatoimetaja Enn Eesmaa otsustas soomlaste eeskujul hakata saates kasutama kahte diktorit, kõrvuti meest ja naist. Olid muidugi Marite Kallasma ja Mare Taimre, kuid koormust oli sedavõrd, et „pool naist“ jäi puudu. Ja nii Enn mu raadiomajast üles otsiski. Üheksakümnendate aastate alguse pöördelistel aegadel aga tuli ETV-s hakata raha kokku hoidma, 1993.aastast hakkas AK uudiseid lugema taas ainult üks diktor ja mina kui nagunii kohakaaslusega töötanu jäin vabaks. Parasjagu siis aga sündisid eratelevisioonid. Ja nüüd ei olegi enam kindel, oli see Raivo Suviste või Viktor Siilats, kes mind EVTV-sse kutsus.
Aga see kõik käis kogu aeg põhitöö, Eesti Raadio diktoritöö kõrvalt.

EVTV tegutses toona Linnahalli keldris ja kõik-kõik oli uus: Eesti kauneimad tüdrukud Ruth Merila, Anneli Lahe (Järvet) ja Annely Adermann (Labi), Kätlin Kontor, hiljem Eve Kallaste ja Margit Kõrvits saateid sisse juhatamas või juhtimas; Teet Margna, hiljem Rein Oks oma esimesi eetrikogemusi saamas. Ja peagi ka Kristjan Jõekalda.
Uudistetoimetuses töötasid Üllar Born, Jaanus Putting, Mari Torga, Allan Muuk, Raimo Kummer, Jaanus Mägi, Andres Mägi. Peaaegu kõik tegid peaaegu kõike, mis vaja: olid reporteriks, toimetasid saadet, olid ankrud. Hiljem liitusid meiega Andres Raid, Urmas Reitelmann, Harri Kingo, Mart Riikoja, Triin Luhats (Lind).
Operaatorid olid Priit Sooba, Tarmo Korol ja Sven Paldis. Režissöör oli Vello Suuroja.

ÜLLAR BORN, endine EVTV uudistetoimetuse juht,
Mitsubishi müügidirektor

Eratelekanalite algus oli ikka superlahe! Sellist asja ei olnud enne olnud! Äkki pidi iga reporter olema kompetentne igas küsimuses: Riigikogust ... no ma ei tea ... kassinäituseni kasvõi – mitte, et ma nüüd selliseid asju skaala negatiivse poole peale seaksin. Ja kõik lood tehti ära. Kiiresti, hästi, kui vaja, siis ka julmalt, sest aega ei olnud. Raha ka mitte, aga sel ajal rahale nii palju ei mõeldud – tegemise rõõm oli suurem kui töötundide lugemine.

Käbi (miskipärast arvab osa inimestest, et tema nimi on Raimo Kummer) meenutab, et Sirje ja Mari Torga olid alati valmis appi tulema, kui keegi teine eetrisse ei jõudnud või mõnel muul põhjusel ei saanud minna: kui ikka käisid päeva jooksul kahel-kolmel avamisel, siis pärast oli mõistlikum kaamera ette saata keegi teine, kelle diktsioon oli usutavam.
Sarnaselt „kauboikapitalismile“ majanduses võib tagantjärele öelda, et oli olemas ka „kauboiajakirjandus“ – kes keda tundis, see uudise saatesse sisse võis ka saada. Vahetevahel ka pastaka või pressiteate eest. Samas saadeti p-tähega kohta (ja see ei olnud Paldiski) ka keegi või miski, kes oli nõus sulakulda välja kallama. Valikute küsimus. Aeg oli selline.

SIRJE
Minul võisid päevad toona olla näiteks sellised, kus alustasin raadios tööd õhtul kell 18, lõpetasin kell 24, jäin raadimajja ööbima ja alustasin taas hommikul kl 5.30. Siis lõppes töö raadios hommikul kell 10 või 11 ja seejärel kihutasin EVTV-sse, kus tuli saade koostada ja eetrisse anda ja nii lõppes see päev õhtul kella 20 paiku. Järgmine päev oli EVTV-s küll vaba, aga siis oli raadios tööpäev. Eks mõni vaba päev ikka juhtus ka vahel sisse.
Õnneks jagasid EVTV ja RTV ühte sagedust, nii et olime eetris üle päeva, kord nemad, siis meie. Kuni EVTV ja RTV aastal 1996 ühinesid ja sündis TV3.

MARI TORGA, EVTV ja TV3 endine uudistetoimetaja,
TTV toimetaja

Sirje on minu telekogemuse esimene tõeline eeskuju. Aastal 1994, kui ma täiesti juhuslikult sattusin uude telekanalisse EVTV uudiseid tegema, oli Sirje inimene, kes soovitusi ja õpetussõnu jagas. Tol ajal oli ta EVTV meeskonnas tõeline ja ainus superstaar, kes säras ja keda imetleti. Soovituste seas, mida ta minule jagas, oli tungiv nõudmine, et hakkaksin võtma kõnetunde, sest nagu ta ütles: niimoodi eetris ei räägita. Kui ma siis raadiomajas Kaarel Toomi juures kõnetundides käima hakkasin, kontrollis Sirje tihti, kas ma ikka käin seal ja ega ma mõnda tundi vahele ole jätnud.
TV3 alguse aegadest on mul Sirje meeles alatasa ringi jooksvana ning kiirustavana. Teda nägi koridori peal just nimelt joostes liikumas ning kiiruga kõike korraldamas.

Linnahalli keldrist, kus EVTV toimetus asus, on meeles veel selline lugu. Käisime iga päev sealses kohvikus söömas ja kohvitamas. Kord tuli meie juurde üks kena mees ja hakkas Sirjele tungivalt rääkima, et Sirje tuleks Itaaliasse mingisse klubisse tantsima. Et tema moodustab praegu rühma, suurem osa tantsijaist on juba koos ja kõik on korraldatud. Sirje naeris, et tema enam jalgadega tööd ei tee, tema töötab nüüd peaga. Kuid mees käis ikka mitu korda teda veel ümber veenmas.
Sirje rääkis pärast, et tegemist oli Estonia teatri solisti Aleksander Buldakoviga, kes samuti varem Viru varietees tantsis ning ka Elonna Spriidi partner oli.

ANNELI LAHE (JÄRVET)
saatejuh
t

Minule meenub Sirje alati eneseteadliku naisena. Mäletan teda EVTV algusaegade grimmitoast, kus tal oli alati oma nägemus sellest, millise välimuse ja grimmiga kaamerate ette minna. Meenub, et teatud aja tegigi ta endale eetrijumestuse suisa ise, ei lubanud grimeerijaid ligi ja olgem ausad: tulemus oli alati hea, mitte nagu meil, algajatel, kes nii mõnigi kord end iluspetsialistide meelevalda andsid ning lasksid enda peal grimmikunstnikel ja juuksuritel kogu nende kunstiannet ja fantaasiat katsetada. Sirjega see nii lihtsalt ei läinud.

SIRJE
Tegelikult oli põhjus selles, et uudistes oli kogu aeg nii tohutult kiire, aga õige eetrimeigi tegemine peaks kestma pea tunni. Pluss veel vähemalt pool tundi juuksuritoolis. Ja sellist aega ei olnud võimalik raisata. Seepärast tegingi meigi ise – kümne minutiga. Kindlasti ei olnud see kuigi ilus, aga toonased televiisorid polnud õnneks nii reetlikud kui tänapäevased. Pidasin siis ja pean praegugi olulisemaks ikkagi saate sisu, ehkki olen tänaseks teinud mööndusi ja võtnud omaks, et üha rohkem tuleb arvestada ka vormiga.

MARGIT KÕRVITS
Mina tulin EVTV-sse veidi hiljem, mäletan, kuidas mõtlesin, et kas tõesti lasti selline proff ETV-st tulema.

SIRJE
Margitiga ja EVTV seltskonnaga käisime mäesuusareisil Põhja-Soomes Sallas põhjapool polaarjoont.
Kui elu esimene mäesuusavõimalus ühel päeva terendama hakkas, helistasin kiirkursuse asjus Otepääle vanale sõbrale, suusahunt Uibo Tomile.
Lapsed võtsin kaasa ja nii saime kõik Kuutseka kõige tagumisel peaaegu lihvimata mäel kublaste vahel sompus ilmaga oma esimesed õppetunnid. Kui Soome sõitsime, olin paljudega võrreldes juba tegija – kaks päeva õppinud.

Sirje Eesmaa „Minu inimesed“, katkend peatükist „EVTV ehk tuttav hääl saab uhke pildi“. Kirjastus Tänapäev 2014

EVTV toimetus: vasakult Anneli Lahe (Järvet), Üllar Born, Ruth Merila, Teet Margna, Margit Kõrvits (Noor), Harry Kõrvits, Sirje.