- Tunded. Mõned inimesed nimetavad neid „kõhutundeks“, „headeks või halbadeks võngeteks“. Sa ei pruugi alati teada, millise tundega on tegemist. See võib olla väga umbmäärane – miski lihtsalt tundub halb, ebamugav või „kuidagi vale“ või suurepärane, meeliülendav või lihtsalt „õige“.

- Emotsioonid. Emotsioonid on sarnased tunnetega, kuid mõned inimesed leiavad, et nende kahe mõiste vahel on ometi väikseid erinevusi. Sa võid kogeda emotsiooni, mis on nagu välk selgest taevast. Võib-olla sa mõtlesid kellegi või millegi peale vahetult enne, kui see emotsioon tekkis. Võib-olla sa sisenesid kuhugi ja tundsid midagi. Kuigi emotsioonid just nagu sümptomidki tunduvad olevat päriselt sinu omad, ära unusta kontrollimast, mida see emotsioon tahab sulle öelda. See võib näiteks püüda sulle öelda, et miski aitab sul oma kõrgemat hüve saavutada või takistab seda.

Kuula oma keha – võimas, aga vähetuntud saladus

Aastaid tagasi kõndis Heather tänaval ja tundis ennast järsku masendunult. Tema esimene mõte oli: „Ma pole aastaid depressioonis olnud, seega miks ma järsku ennast niimoodi tunnen?“ Kui ta keskendus sellele emotsioonile, mõistis ta, et see polnud tema emotsioon – see oli tulnud verandal telefoniga rääkinud naiselt, kellest ta möödus. Heather tunnetas selle naise emotsioone ja saatis talle armastuse energiat. Depressioon haihtus hetkega. Sel hetkel hakkas Heather mõtlema kõikidele nendele aastatele, mil ta depressiooni käes vaevles, ning küsis endalt, millised nendest emotsioonidest kuulusid tegelikult temale ja millised neist oli ta teistelt üles korjanud. Nagu sa näed, kui me ei õpi vahet tegema, võime keskenduda emotsioonidele, mis pole meie omad, ja neist kinni hoida.

- Meelteväline taju (ESP). Meelteväline taju on intuitiivsete võimete kategooria, kuhu kuulub ka telepaatia (oskus lugeda teiste inimese mõtteid), selgeltnägemine (oskus näha, mis toimub kuskil mujal), prekognitsioon (oskus näha tulevikku), retrokognitsioon (oskus näha asju, mis juhtusid minevikus), psühhomeetria (oskus koguda informatsiooni puudutuse kaudu) ja meediumlus (vabatahtlik seestumine).

- Sümptomid. See võib olla ükskõik milline füüsiline sensatsioon, nagu näiteks kipitus, külmavärinad, väsimus, energiapuhang, valu, n-ö kõhus keeramine, tuikamine, pearinglus jne. Üks lihtsamaid viise sümptomite märkamiseks on panna tähele, kuidas sa ennast tunned, kui sa oled koos erinevat tüüpi inimestega. Pane tähele, kas sa tunned ennast nagu tavaliselt, energiliselt või erksalt või väsinuna. Kui sa tunned teatud inimeste läheduses ennast pidevalt väsinuna, siis analüüsi lähemalt seda, mida sa nende vastu tunned – võid avastada, et nad pole sinu jaoks õiged inimesed. Mõned õpetajad nimetavad neid inimesi „energiavampiirideks“. Meile meeldib mõelda, et nad lihtsalt ei ühildu sellega, mida sina oma elus vajad.

- Mõtted. Mõnikord sa mõtled millegi peale ja see on tegelikult sinu intuitsioon, mis sind juhib. Näiteks kui Heather hakkas buliimiast paranema, märkas ta, et mõtles söögile ka siis, kui ta ei tundnud ennast tegelikult näljasena. Ta pidas seda vanaks ebakorrapäraseks söömiskäitumiseks ja arvas, et ta lihtsalt ei suuda mõelda muule kui toidule. Ta jälgis oma mõtteid umbes nädala jooksul ning avastas, et umbes 30 minuti jooksul pärast söögi peale mõtlemist langes tema veresuhkrutase drastiliselt. Selleks hetkeks oli tema keha niivõrd näljane, et ta tundis, nagu ei suudaks ükskõik kui suur hulk toitu tema nälga leevendada.

Ülesöömine on tavaline viis, kuidas oma keha pärast veresuhkrutaseme langust taas mugavasse tasakaalu viia. Heatheri seedesüsteem polnud lihtsalt veel valmis selleks, et tema kehale õigetel aegadel õigeid näljasignaale saata. Pundunud peensool tekitas temas täiskõhutunde ka siis, kui tema kõht oli tegelikult tühi. Ta mõistis, et keha kompenseeris tema seedeprobleeme mõtetega, saatmaks välja signaali, et on aeg süüa. Ta hakkas sööma siis, kui ta toidule mõtles, ning sel perioodil, kui tema seedesüsteem paranes, töötas see väga hästi.

Näed, meie keha armastab meid! Kui me peame signaale, mida meile saadetakse, „valedeks“ või „halbadeks“, siis me ei anna oma kehale võimalustki meid parema tervise poole suunata.

- Sõnad. Louise on alati osanud kuulata sõnu, mida inimesed kasutavad, et mõista, millist rolli mängivad need meie mõtetes ja uskumustes. Ta on näinud, kuidas see, mida inimesed räägivad, on seotud sellega, kuidas nende elu kulgeb. Üks viis, kuidas saada intuitiivseid vihjeid selle kohta, mis sinu peal töötab ja mis mitte, on kuulata, milliseid sõnu sa kasutad ja milliseid sõnu kasutavad teised inimesed. Näiteks kas sa leiad ennast ütlemas „See on nii raske“, „Ma ei suuda seda teha“, „40-aastaselt hakkab keha koost lagunema“ või „Nad ei võta mind kunagi omaks“? Kui sa ütled selliseid asju, siis võib-olla on aeg heita pilk oma uskumuste süsteemile ja uurida, kuidas seda muuta, et ennast rohkem armastada. Kolmandas peatükis õppisid sa, et terviseprobleemid võivad tekkida oskamatusest elu seedida. Seega ära unusta kasutada armastavaid sõnu – küll sinu keha kuulab sind. Omaenda sõnade kuulamine, afirmatsioonide kasutamine ja töö peegliga aitavad muuta mõtteid, mida sa mõtled, ja sõnu, mida sa kasutad, armastavamaks.

- Unenäod. Mõned inimesed võtavad signaale vastu unenägude kaudu. Psühhoanalüüsi isa Sigmund Freud uskus, et unenäod aitavad alateadlikule meelele ligi pääseda. Nii mõnedki teadlased nõustuvad temaga. Näiteks tõestati ühe uuringu käigus, et mälukaotuse all kannatajad, kes ei mäleta midagi oma minevikust, kogesid unenägudes mälestusi, mis olid pärit nende minevikust. Sellised uuringud on viinud teadlased järeldusteni, et kui me näeme und, siis pääseme ligi aju osadele, mida me ärkvel olles ei kasuta.

Kui sa ei tea, mida oma eluga peale hakata, siis palu endalt enne magamaminekut, et sa sooviksid näha und sellest, mis oleks parim järgmine samm sinu elus. Teine suurepärane viis oma unenägusid uurida on need ärgates üles kirjutada ja küsida endalt, mida need sinu jaoks tähendavad. Unenägude tõlgendamisest on kirjutatud palju raamatuid, kust saab otsida abi, kui sa soovid sellest valdkonnast rohkem teada saada. Keskendu nendele tõlgendustele, et õppida mõistma oma unenägusid.

- Mustrid. Mõned inimesed võtavad signaale vastu korduvate sündmuste kaudu – näiteks keegi räägib sulle oma lemmikraamatust ja siis mainivad veel kaks inimest sama raamatut. Selline muster võib olla märk, et sa peaksid seda raamatut lugema. Või keegi näiteks kogeb sama asja erinevates situatsioonides üha uuesti.

Üks Heatheri klientidest näiteks oli igas oma suhtes kas asjatundja või abistaja. Väga väike hulk tema suhetest olid võrdväärsed partnerlused, sest kõik tema sõbrad ja isegi tema partner jäid alati lootma tema jõule, teadmistele ja toetusele. Kui ta tuli Heatheri juurde, siis kannatas ta neerupealiste puudulikkuse all ja ta tundus, et tal pole kedagi, kellele toetuda.

Märka mustreid oma elus, olgu need siis olukorrad, mis tekivad, asjad, mida inimesed sulle ütlevad, või situatsioonid, millest sa ennast leiad. Need on märgid, mis aitavad sul oma elu paremaks muuta. Kui sa märkad oma elus ülalmainitud mustreid või mingeid muid signaale, mida me pole maininud, siis ole nende vastu uudishimulik. Küsi, mida need tahavad, et sa teaksid. Niimoodi alustad sa vestlust ja õpid uut keelt, mida keegi pole sulle õpetanud. Mida rohkem sa kuulad, seda rohkem mõistad, mida sinu keha ja elu püüavad sulle öelda.

Aja jooksul õpid sa neid märke usaldama ja avastad, et elu on niimoodi palju lihtsam. Kujuta endale ette ilma armatuurlauata autot – ei mingit spidomeetrit, kütuse- või temperatuurimõõdikuid. Kuidas sa tead, kui kiiresti sa sõidad, millal autot tankida või millal mootor üle kuumeneb? Sinus on peidus sisemine armatuurlaud, mida sa saad õppida lugema sama lihtsalt, nagu loeksid oma auto armatuurlauda! See võib võtta aega, mis on täiesti normaalne. Sa kulged kaunil oma keha avastamise teekonnal, seega anna endale aega.

Louise Hay, Ahlea Khadro, Heather Dane „Tervendav enesearmastus. Mõtted ja toit – kõige tõhusam dieet“, kirjastus Pilgrim 2017