MorgueFile
Õigupoolest just nahas peitubki ilu A ja O. Kui nahk näeb välja nagu kaunis lõuend, on vigu teha päris raske. Ja erinevalt jumestusest, soengust ja küünevärvist on naha puhul tegemist millegi palju enamaga kui vaid välise küljega. Nahk on organismi suurim elund – ja ainus elund, mis saab sulle igapäevaselt su tervislikust üldseisundist märku anda, kirjutab Sali Hughes raamatus „Ausalt ilust“ ja õpetab oma nahatüüpi määrama, et naha eest saaks õigesti hoolitseda.

Küsi ükskõik kellelt, mis tüüpi nahk tal on, ja enamik vastab „seganahk” või „tundlik nahk” – või mõlemat. Ent kumbki neist pole see kõige tavapärasem. Naised, kes vastavad kuidagi teisiti, ütlevad harilikult „kuiv nahk”, ehkki tegelikult on neil pindkuiv nahk. Neist väärarusaamadest tuleb jagu saada, sest mitte ühegi pudeli sisu ei paranda su nahka, kuni sa ei tea täpselt, millega sul õieti tegu on. Kui selgitad välja oma nahatüübi – olgu see siis selline, nagu kirjeldatakse õpikus, või kahe-kolme tüübi segu (menopausis naised avastavad sageli, et läbivad kõikide nahatüüpide kadalippu) –, oskad osta õigeid tooteid ega kuluta enam raha valede vahendite peale.

Nahatüübi kindlakstegemine on väga kasulik, aga loomulikult ei ole see täppisteadus. On täiesti võimalik, et su nahk vastab natuke ühe, kuid palju rohkem mõne teise tüübi kirjeldusele. Näiteks minu nahk on ühtaegu kuiv ja pindkuiv, aga olen avastanud, et kõige paremini mõjuvad talle just pindkuivale nahale suunatud tooted. Mu nahk on harva tundlik (mis on ime, arvestades seda, kui palju tooteid ta peab uurimistöö nimel välja kannatama), aga kui ta hakkab punetama, on peaaegu alati süüdlasteks külm ilm ja suhkur. Siis tuleb mõningatest armastatud toodetest, kõigepealt neist, mis sisaldavad alfahüdroksühappeid (AHA-sid), ajutiselt loobuda. Ma tean, et mineraalõli tekitab mulle vahel vistrikke, aga shea-või neid ei põhjusta (teistele sageli just põhjustab). Ma tean, et hüaluroonhappevaba seerumei tee mu nahale midagi halba, küll aga teeb seda hüaluroonhappevaba näoõli. Sellise metoodilise mõtteviisi taga on omaenda naha tundmine ning selle hoolikas jälgimine nii headel kui ka halbadel aegadel. Nahatüübi määramine pole mingi range ettekirjutus – see lihtsalt aitab sul endal saada oma naha eksperdiks, nii et tead, mis su näole meeldib ja mis mitte, ning oskad ära tunda, millal ja kuidas abi anda.

Õigupoolest just nahas peitubki ilu A ja O. Kui nahk näeb välja nagu kaunis lõuend, on vigu teha päris raske. Ja erinevalt jumestusest, soengust ja küünevärvist on naha puhul tegemist millegi palju enamaga kui vaid välise küljega. Nahk on organismi suurim elund – ja ainus elund, mis saab sulle igapäevaselt su tervislikust üldseisundist märku anda. Kasuta seda ära ja kuula, mida nahk sulle ütleb.

KUIV NAHK

Pärast puhastamist või duši all käimist hakkab nahk ebameeldivalt kiskuma ja vajab hädasti niisutust.

Päeva lõpuks on nahk kuiv, ehkki hommikul sai seda korralikult niisutatud. Jumestus on ebaühtlane.

Külma ilmaga on nahk hell, aga selle seisundit halvendab ka keskküte.

Peened kortsud ilmuvad nähtavale varem kui su eakaaslastel.

Nahk kipub olema tuhm ja ketendama, eriti talvel – peamiselt nina, silmalaugude ja põskede piirkonnas.

Kui enne magamaminekut pole kasutatud toitvat öökreemi, tundub nahk hommikuti kuiv.

Väikesed poorid.

Nahale kipuvad tekkima miiliumid – väikesed valged mügarikud, mida esineb eriti silmade ümbruses ning mis võivad püsida mitu kuud.

Olen täheldanud, et üha suurem hulk naisi nimetab oma nahka „väga kuivaks”. See meenutab mulle natuke gluteenitalumatust või talvemasendust – kõik need on olemas, ent ükski neist pole kaugeltki nii levinud, nagu meid püütakse veenda. Naha mõningane kuivus on tavaline, aga õnneks pole paljudel meist õrna aimugi, mida peavad taluma need, kelle nahk on tõepoolest kuiv. Tõeliselt kuiva nahaga inimesed ei saa unistadagi sellest, et võiksid vannitoast otse hommikust sööma minna – nad peavad end enne tugevalt niisutava kreemiga üle määrima (minu nahk on nii kuiv, et pean hambaid pesema enne duši all käimist – pärast dušši pole selleks piisavalt aega, sest siis kisub mu nahk juba nii kõvasti, et pean kohe õli ja kreemi järele haarama).
Suvi pakub kuiva naha all kannatajatele üldiselt veidi leevendust, kuid talv võib olla põrgulik ning siis läheb vaja eriti pehmendavat ning halastamatult superniisutavat kreemi, et vältida naha kipitust, lõhenemist, tuhmust ja kokkukiskumist. Selliste brändide nagu E45, Vaseline ja Diprobase tooted, mida müüakse apteekides käsimüügis või retsepti alusel, mõjuvad tihtipeale hästi kehale, aga võivad näol põhjustada vistrikke (erinevalt levinud arvamusest on vistrikud kuivale nahale kerged tekkima – neid kutsuvad esile mõningad toodetes sisalduvad koostisained, nagu mineraalõli). Pealegi ei sobi need tooted kuigi hästi meigipõhjaks, mis tähendab minu jaoks peaaegu sama suurt probleemi kui kuivus ise. Minu arvates sobib kuivale näonahale – veidi kuivast kuni lõhenenud ja valuliku nahani välja – kõige paremini igapäevane hooldus õlipõhiste rahustavate näopuhastuspalsamite, kõrge kvaliteediga taimeõlide, rikkalikult hellitavate kreemide ja õrnade koorijatega.

TUNDLIK NAHK

Pärast puhastamist nahk mõnikord tulitab ja sügeleb.

Kui kasutad mõnda uut nahahooldustoodet, hakkab nahk kergesti punetama.

Menstruaaltsükli teatud aegadel esineb nahaärritusi rohkem.

Nahk võib olla rasune, segatüüpi, kuiv, pindkuiv.

Tundlikkust võib esineda ajuti.

Nahale kipuvad tekkima tulitavad ja sügelevad punased laigud, mis lähevad hullemaks, kui neid puudutada.

Pärast dušši nahk mõnikord punetab.

Päikesepõletused tekivad kiiresti.

Kui armastad ilutooteid, on naha tundlikkus äärmiselt tülikas probleem. Paljud tooted sisaldavad aktiivkoostisosi, mis on küll täiesti ohutud, kuid halvendavad mõnel naisel naha seisundit sel määral, et nende toodete kasutamine muutub ebameeldivaks või võimatuks. Häda on selles, et naistel, kellel on enda arvates tundlik nahk, on nahk sageli tundlik hoopis vaid ühe või kahe koostisosa suhtes, mida leidub peaaegu kõigis tavakosmeetika toodetes, mistõttu nende vältimine näib võimatu. Sellegipoolest tasub ärrituse põhjustaja kindlasti välja selgitada. Selleks tuleb kasutada üsna tüütut elimineerimisprotsessi: lõpeta igasugune nahahooldus ja hakka tooteid ükshaaval katsetama, kuni leiad süüdlase. Õnneks pead seda tegema ainult korra või paar kogu elu jooksul, sest kui uurid hoolikalt toote koostis­ainete nimekirja, võid probleemide põhjustajale peagi jälile jõuda. Seejärel on sul lihtsam seda ainet vältida, sest nišifirmad loobuvad järjest enam nahaärrituse kõige levinumatest tekitajatest: mineraal-, palmi-, parafiin­õlist, lõhnaainetest, parabeenidest, alkoholist jne (ehkki paljud inimesed võivad neid kõiki muretult kasutada). Mõnikord võib see tähendada veidi kõrgemat hinda, kuid tundub, et seegi peagi muutub. Korralikke ilutooteid, mis ei põhjusta nahaärritust, saab juba praegu osta enamikust kosmeetika­kauplustest ja tervislikku toitu pakkuvatest poodidest. Tundliku nahaga inimesed peaksid tähelepanu pöörama ka toitumisele. Paljud eksperdid väidavad, et toitumise ja naha seisundi vahel ei valitse mingit seost, aga mind juba ümber ei veena: tean küllaga naisi, mina ise nende hulgas, kelle nahk muutub tundlikumaks, kui nad söövad liiga palju suhkrut, ja kelle tundlikkus väheneb märgatavalt, kui nad endaga aru peavad ning magusasöömise lõpetavad. Ma olen ametlike tõekspidamiste veendunud austaja, ma pooldan kemikaale ja suhtun alternatiivteraapiatesse üsnagi skeptiliselt, kuid selle teema puhul usaldan ma teaduse asemel pigem oma kogemust, mis põhineb 20 aastat kestnud tööl klientidega.

SEGATÜÜPI NAHK

Nina ümbruses, otsaesisel ja lõual on poorid suuremad.

Põsed on üldiselt normaalsed, kuid neil võib esineda vähest kuni keskmist kuivust.

T-tsoon – otsaesine, nina ja lõug – on rasusem ja sel esineb vistrikke, eriti menstruaaltsükli teatud päevadel, raseduse ja menopausi ajal.

Raske on leida niisutavat kreemi, mis jätaks kogu näo matiks ja mõnusaks.

Jumestus muutub päeva jooksul ebaühtlaseks.

Enamik naisi, kellega kohtun, usub rohkem või vähem, et neil on seganahk, ja ma olen täiesti nõus, et mingil eluhetkel suuremal osal meist see nii ongi.
Segatüüpi nahk kipub hormoonide tõttu kergemini tasakaalust välja minema (päevadega seotud vistrikud on tavalised) ja menopaus mõjub sellele eriti rängalt. Ülimalt oluline on mõistlik nahahooldus. Olen märganud, et seganahk võib algselt üsnagi tasakaalus olla, kuid sellele saab saatuslikuks kas väga karm rasueemaldus või liiga rohke niisutamine. Seetõttu on peamine eesmärk vältida mõlema probleemi suurenemist (nahale ei tohi kumbagi äärmust peale suruda), nii et esmatähtis on õrn ja leebe nahahooldus. Enamik seganahaga inimesi eelistab päeval õlivaba niisutavat kreemi – selle tekstuuri, meeldiva toime ja püsivuse tõttu. See sobibki hästi, kuid ma soovitan kasutada õhtul tasakaaluks taimeõlisid ning regulaarselt õrna vedelat koorijat. Vältida tasuks näopesuvahtusid, eriti neid, mis sisaldavad sulfaate (SLS). Näopuhastuspalsam, -õli või -kreem mõjub ebastabiilsele nahale hellemalt.

RASUNE NAHK

Nahk läigib.

Poorid on suured ja selgesti nähtavad (sageli komedoonidega).

Kipuvad tekkima vistrikud ja/või akne (suuresti hormoonide mõjul).

Nahk vananeb aeglasemalt, peeneid kortse on vähem kui teistel eakaaslastel.

Duši alt tulles või pärast näopuhastust tunneb nahk end mõnusalt (võid rahulikult minna teed jooma, sest ei vaja niisutavat kreemi).

Kui surud tund aega pärast näo puhastamist lõuale ja ninale ühekihilise salvrätiku, tekivad sellele läbikumavad rasulaigud.

Rasune nahk on nagu kahe teraga mõõk ja selle hooldus on tõenäoliselt kõige keerulisem ning ettearvamatumate tulemustega. Kahe teraga mõõk sellepärast, et see võib sind nooruses ja isegi keskeas (kohtan järjest enam vanemaid inimesi, kellel on rasune nahk) päris õnnetuks teha, kuid korvab selle veidi hiljem, sest vananeb üldiselt aeglasemalt. Kuiv nahk on nooruses klaarim, aga vananedes tekivad sellele kiiremini kortsud. Rasust nahka on raske hooldada – osalt naha enda pärast, kuid ka seetõttu, et selle nahatüübi kohta levitatakse nii palju lausvalesid, et inimesed lihtsalt ei tea, mida ette võtta. Rasusel nahal püsib meigipõhi vaid lühikest aega ja „lendub” sealt peaaegu kohe pärast maandumist, paljastades taas läikiva naha. (Vaata peatükist „Akne” , kuidas on kõige parem rasuse ja vistrikulise naha eest hoolitseda.)
Kokkuvõtlikult: kahtlemata ei tasu vältida niisutavaid kreeme ja õlisid, küll aga mineraalõlisid, shea- ja kookosevõid ning ülitõhusalt niisutavaid kreeme. Mind kurvastab ja masendab see, kui paljud naised on lasknud end veenda, et peavad rasu tekke ennetamiseks hoiduma kõikidest õlidest. Ma küll mõistan, et kui kasutada päevaseks meigipõhjaks õlivabasid niisutavaid kreeme, saab mugavama, matima ja praktilisema tulemuse, aga ööseks võiks siiski nahale kanda mõnd õrna näoõli. Ei vasta sugugi tõele, et kõik õlid on ühesugused. Hea õli aitab rasust nahka, mitte ei kahjusta seda. Koos õrna näopuhastusvahendiga on see su rasuse naha parim sõber.

NORMAALNE NAHK

Nahk pole ei rasune ega kuiv (kuid vahel esineb läiget ja kuivust).

Nahk on mõnus ja sile.

Väikesed poorid.

Üldiselt ei meeldi mulle kasutada sõna „normaalne”, kui jutt käib kellegi välimusest, ent antud juhul tähendab normaalne tasakaalu – nahka, mis pole ei kuiv ega rasune ja mis vaid haruharva võib olla nende kahe segu. Sellisele nahale ei teki peaaegu mitte kunagi vistrikke ning enamasti on see heas seisundis. Kui sul on selline nahk, siis – palju õnne! Su nahka on lihtne hooldada ja vananemisprotsessi käigus annab see sulle nii mõndagi andeks. Teatud ajal kuus või elu eri perioodidel võib selline nahk muutuda ajutiselt rasuseks, kuivaks või olla segatüüpi. Sellisel juhul tasuks kasutusele võtta spetsiaalsed, ent õrnad tooted, kuni nahk muutub taas normaalseks. Külma ilmaga võib normaalne nahk muutuda veidi kuivaks, ka võib T-tsoonis esineda vähest rasu ja veidi suuremaid poore, aga enamasti ei kujuta need endast probleeme. Ära kaota pead ja ära alusta oma muidu suurepärase naha üürikeste eksimuste korral äkkrünnakuid – liiga karm võitlus rasususe või kuivuse vastu võib su naha tavapärase normaalse seisundi pikaks ajaks ohtu seada.

PINDKUIV NAHK

Nahk kipub olema tuhm ja näeb tihti elutu välja.

Peened kortsud, millest mõned pärast ilmumist justkui jälle kaovad.

Kohe pärast dušši (aga enne kuivatamist) on nahk roosam
(valge nahaga inimeste puhul) / heledam (Afro-Kariibi ja Aasia rahvaste puhul) ja jätab pringima ning tervema mulje.

Aurusaun mõjub nahale hästi, niiske ilmaga näeb nahk parem välja
ja on heas seisundis.

Pärast dušši vajab nahk hädasti niisutavaid tooteid.

Meigi all hakkab nahk mõnikord ketendama ja kooruma, eriti silmade ja nina ümbruses.

Huuled tunduvad olevat kuivad.

Veel üsna hiljuti ei teinud ilutööstus kuivusel ja pindkuivusel mingit vahet, ehkki tegelikult pole need sugugi üks ja sama asi. Kuivas nahas on liiga vähe rasu. Pindkuivas nahas on liiga vähe vett (mistõttu pindkuiv nahk ei pruugi alati olla üksnes kuiv, vaid võib olla ka rasune). Üldjuhul näeb pindkuiv nahk läbimärjana välja kümme korda parem, kuid on pärast rätikuga kuivatamist tuhm ja kahkjas. Niiske ilmaga ärkab selline nahk ellu, külma ilmaga paistab aga hall. Mõnel inimesel säilitab nahk endas veevarusid paremini kui teisel – teaduslikult ei ole tõestatud, et vee joomine muudab naha niiskemaks, ehkki seda kinnitavad jutud on laialt levinud (enamik naisi, kellega kohtun, arvab, et kui nad joovad suurtes kogustes vett, näeb nende nahk parem välja). Üks eakam dermatoloog jutustas mulle kord päris veenvalt, et organism kontrollib, kuidas temas vett tarbitakse, ja kannab hoolt, et esmalt saaksid seda elutähtsad organid. Kui kehas tekib veepuudus, näppab ta seda nahalt, kus selle olemasolu pole nii oluline. Minu meelest kõlab see täiesti loogiliselt, kuigi tõeline veepuudus ei tähenda muidugi seda, et päevas juuakse kaheksa klaasi asemel kaks klaasi vett.

Küll aga on kindel see, et pindkuiva naha abimeesteks on kosmeetikatoodetes leiduvad niisutavad koostisosad, mis seovad vee nahapinnale. Sellega saavad hiilgavalt hakkama glütseriin (vana hea tuttav toode) ja hüaluroonhape, mis sobivad peaaegu igale nahatüübile. Ma ei mäleta, millal ma viimati tundsin mõnu mõnest niisutavast kreemist, mis ei sisaldanud hüaluroonhapet. Hüaluroonhape muudab naha otsekui imeväel taas pringiks ja annab sellele kauni, tervisest pakatava jume, mis pindkuival nahal tavaliselt puudub. Hüaluroonhape on üks nahahooldusvahendite koostisosi, mille toimes pole vähimatki kahtlust, ning seetõttu lisatakse seda järjest enam nii luksustoodetele kui ka massitarbekaupadele. Hoia sellel silma peal – see on kõikvõimas.

Sali Hughes „Ausalt ilust. Usaldusväärne teejuht ilumaailma“, kirjastus Varrak 2015