Neli Kuu faasi kalendrites, kaheksa entsüklopeedias

Miks on kalendrites neli Kuu faasi – Kuu loomine, esimene veerand, täiskuu ja viimane veerand? Need tähistavad nelja punkti Kuu teekonnal ümber Maa.
Kuu loomine on hetk, kui Kuu on Maa ja Päikese vahel. Esimene veerand on hetk, kui Kuu on liikunud Maad ja Päikest ühendavast mõttelisest joonest ühele poole kõige kaugemale kõrvale. Täiskuu on hetk, kui Maa on Kuu ja Päikese vahel. Ja viimane veerand on hetk, kui Kuu on liikunud Maad ja Päikest ühendavast mõttelisest joonest kõige kaugemale teisele poole.


Põhjust, miks just need neli hetke on leidnud tee kalendritesse, võib vaid oletada. Millegipärast on lääne kultuuriruumis tavaks terviku jagamine neljaks, näiteks jagatakse täistund veerandtundideks, pallimängud veerandaegadeks ja veerandfinaalideks. Kuu neljaks jagamist võib leida juba 5. sajandil eKr Babülooniast, kust arvatavasti on alguse saanud ka seitsmepäevane nädal.
Entsüklopeediates kirjeldatakse kuutsüklit siiski täpsemalt, mitte ainult nende nelja ajahetkena, vaid pigem kaheksaosalisena.

Kaheksa Kuu faasi taevas

Lisaks kalendrisse märgitud neljale Kuu faasile ehk näole eristatakse veel nelja kuufaasi, nii et kokku on neid kaheksa: Kuu loomine (Kuud ei ole näha), noorkuu, poolkuu (esimene veerand), kasvav Kuu, täiskuu, kahanev Kuu, poolkuu (viimane veerand) ja vanakuu. Need on heaks orientiiriks muude ja täpsemate jaotuste määramisel. Kui käsitleda faasi ajaperioodina, siis tähistavad mõisted „Kuu loomine”, „poolkuu (esimene veerand)”, „täiskuu” ja „poolkuu (viimane veerand)” tegelikult Kuu erinevaid nägusid, mitte ajavahemikke. Ajavahemikeks ehk tõelisteks faasideks on noorkuu, kasvav Kuu, kahanev Kuu ja vanakuu.
Lääne kultuuriruumis on Kuu neljaks põhiliseks faasiks esimene veerand, täiskuu, viimane veerand (mida teatakse ka kolmanda veerandina) ja noorkuu. Sellise jaotuse järgi loetakse täiskuu ajaks aega esimesest veerandist täiskuuhetkeni ja noorkuu ajaks aega viimasest veerandist Kuu loomis­hetkeni. Kuu täpsemal kirjeldamisel jagatakse Kuu siiski väiksemateks ajaühikuteks. Meie oma pärimuses on Kuud tajutud kuuenäolisena. Raske öelda, kas sellel on ka seos sõna „Kuu” ja arvu „kuus” sarnases kõlas või on tegemist lihtsalt talupojatarkusega, mis töödes ja tegemistes püüdis luua mõistliku korrastatuse.