LOE KATKENDEID! Eesti naiste südamesseminevad lood uuest raamatust "Emad ja tütred" ei jäta kedagi külmaks
„Olen 3–4-aastane, kõnnin linnatänaval ja hoian kõvasti vanaema käest kinni… Korraga istun ühes imelikus toas kõrgel toolil ja vahin laua alt paistvaid musti kirsasaapaid. Tunnen omapärast vänget õlilõhna ja kardan neid laua ümber istuvaid kurja näoga onusid. Vahin ikka veel üksisilmi neid kirsasaapaid, kui korraga kuulen, kuidas need onud kärgivad valju häälega. Oma lapsearuga mõtlen, et kuidas nad julgevad karjuda MINU vanaema peale?! Aastaid hiljem saan kätte oma esimese passi – selles samas ruumis! Emalt kuulsin, et toona lapsena käisin koos vanaemaga julgeolekus ülekuulamisel…“
„Kallis tütar! Mulle kohutavalt meeldib, et sinus on teatriarmastust, mida juba tahad ka oma tütrele edasi anda, käies temaga vahvaid etendusi vaatamas. Mulle meeldib, et tahad perega looduses käia, mis siis, et hästi seeni ei tunne, aga ikka on vahva. Ja kõige toredam on see, kui me lõputult vaidleme ning kui vaja, tõstame häält, sest oleme nii tihti eriarvamusel. Oleme kanged, kumbki järele ei anna. No täitsa minu tütar!“
„Olen kogu lapsepõlve saanud tunda vägivalda, hirmu, nälga ja külma. Meie maja lähedal oli park ja pargis maa-alune koobas. Ema pani meid sinna kinni – võttis ühekaupa ette ja peksis rihma või pesumasina voolikuga koopa ukse ees. Teised kaks last karjusid suurest hirmust keldris ja pelgasid oma järjekorda. Mäletan seda kohutavat hirmu ja kui väga soovisin, et see oleks juba möödas. Olin siis umbes 4−5-aastane. Emal oli tavaks öelda, et peksab meid nii palju, kui „hinges jõudu”. Ja ta teine väljend oli „peksta nii palju, et valu südamesse läheks”.“
„Minu Hiiumaa vanaema Ella ei olnud päris tavaline nunnutav vanaema. Hiiuvana, nagu ma teda kutsusin, oli iseteadlik, lõbus ja inspireeriv. Kui oleksin kunstnik või moelooja, oleks ta kindlasti minu muusa. Vanaema oli välimuselt nagu supermodell: sihvakas, pruunisilmne ja ilusate paksude lokkis juustega, suitsupits peenelt näppude vahel nagu Coco Chanelil. Muideks, väline sarnasus nende vahel on täitsa olemas! Vanaemal oli elu jooksul üsna palju austajaid. Sadama lähedal elades sattus sinna ikka laevadega võõramaa mehi, kellega siis vanaema semmis ja mõne rosinasilmse lapsegi sai.“
Eesti naiste südamesseminevaid lugusid saad lugeda Eesti Naise raamatust „Emad ja tütred“, mis ilmub maikuus. Raamatust leiad naljakaid meenutusi ja saatusedraamasid, avaldamata päevikukatkeid ja saatmata jäänud kirju. Need on Eesti naiste lood, mis põimuvad läbi põlvkondade ega jäta külmaks kedagi.
„Emad ja tütred“ on tore kingitus oma emale või vanaemale emadepäevaks. Raamatut saad ette tellida kuni 5. aprillini vaid 6.99 eest. Telli juba täna aadressil lehed.ee!
