Ajakirjade Kirjastus
Millised on Eesti erinevad maastikud ja kaitsealad ning mida räägib rahvasuu erinevate objektide tekke kohta? Milliseid kombeid omavad erinevad linnu-või loomaliigid ning milliseid liike on vanarahvas pidanud õnnetoojateks ja millistesse on suhtutud kartusega? Millised taimed ja seened on mürgised? Kuidas on taimed endale legendide järgi nime saanud ning milliste tervisehädade vastu võib neist abi leida? Käesolevast raamatust võid leida kauneid loodusfotosid, huvitavaid fakte ja legende kõikide nende teemade kohta ning veel palju muud põnevat. Sellest kirjutab Rita Mets raamatus „Imepärane Eesti loodus“. Siin katkend raamatust

10 legendi „Imepärasest Eesti loodusest“

*Piusa
Ühe muistse sõja ajal ratsutanud kolm ratsanikku ja üks ratsanikuta hobune alla jõeorgu. Üks mees oli raskelt haavatud ja heideti puhkama. Järsku tõstis võõras hobune pea ja hirnus alla orgu, nagu oleks alt Piusalt kellegi kutset kuulnud. Hommikuks oli hobune kadunud, kuid sellest ajast saati kummitavat Piusa luhtadel nähtamatud hobused. Mõni olevat ka hobuste vaevuaimatavaid kontuure näinud kas siis Hobusemäe juures või mujal.

*Tori põrgu
Kunagi olevat Tori põrgus elanud Vanapagan, kes kiusanud vastaskalda Tõia küla naisi. Nii nagu naised olid pesu pesnud, määris Vanapagan need jälle ära. Kui naised pesu kuivatasid, lasi Vanapagan vihmal sadada. Naistel lõppes kannatus ning nad läksid Tori põrgusse ja hakkasid vanakuradit märgade riietega ning pesukurikaga nüpeldama. Vanakurat põgenes Kikepera soo poole ning naised ajasid teda taga Vireksaareni. Mingil hetkel vanakurat väsis ning istus Altaru metsas kivile ja praegu nimetatakse seda kivi Vanakuradi tooliks, kuna see on toolikujuline. Sellest ajast peale Vanapagan enam Tori põrgusse ei naasnud.

*Vormsi
Vormsi Saxby rand on positiivse energia koondumiskohaks. Energia tuleb maapinnale pangaaluste lõhede kaudu ning hajub Saxby kandis taevasse. Vormsit nimetatakse ka Eesti üheks energiakeskuseks ning rannale on inimeste poolt püstitatud palju Stonehenge meenutavaid kivisambaid, mis aitavad energial koonduda ning inimestele tajutavaks muutuda.

*Tedremaran
Tedremaranat on kasutatud naha parkimiseks, lõnga värvimiseks ja ka ravimtaimena. Nimelt on ta aidanud igemepõletiku, düsenteeria, angiini, bronhiidi ja muude suu- ning kurgupõletike korral. Teel aga on rahustav toime ning see aitab kõhu- ja maohädade vastu.

*Lepiklill
Lapsed on lepiklille kirbuõunaks kutsunud, sest tema viljad näevad välja nagu õunad liual, kuid nad on nii väikesed, et on just sobilikud kirpudele. Taime mahla on kasutatud kärnade, haavade paranemise soodustamiseks ning ka vistrike, villide ja nõgestõve korral. Samuti on tehtud tema maapealsest osast keedist, mis on hea köharohi ning aitab ka palaviku vastu.

*Roheline kärbseseen
Rohelist kärbseseent kasutati mõrvade ja enesetappude sooritamiseks. Näiteks on seenemürgitusse surnud Peeter I ema, Vene tsaar Aleksei Mihhailovitši naine, Saksa-Rooma keiser Karl IV ja Rooma keiser Claudius. Karl IV surm vallandas Austrias sõja, mispeale on prantsuse kirjanik ja filosoof Voltaire öelnud, et kärbseseen muutis Euroopa saatust.

*Nirk
Majanirki on peetud õnne toovaks loomaks ning samuti oli ta endeloomaks. Kui hoovis nähti nirki, tähendas see, et loomadel läheb halvasti. Kui teda aga nähti kuskil kaugemal, siis pidi loomadel hästi minema. Samas on ka uskumusi, et nirgi nägemine tähendab hävingut.

*Haug
Rahvakultuuris on usutud, et vetevaimud ja haldjad võivad ilmuda haugi kujul. Haugi kuju ei saavat võtta vaid näkk ja kurat. Nimelt leiduvat haugi pealuus rist, mille ta olevat saanud kunagi aupalgaks, ja seetõttu ei saa algajad, nagu näiteks näkk, haugi kuju võtta, sest nad ei sobi selle ristiga kokku. Samuti on räägitud, et haug oli varasemalt üldsegi hunt, aga kuna hunt oli kuradi tehtud, siis haug vihastas ja läks vette.

*Kuklased
Eestis on sipelgaid läbi aegade peetud töökuse ja koostöö sümboliks. Sipelga majjakolimine tähendas mõnes kohas head, mõnes aga õnnetust. Vahel arvati, et see on sipelga kättemaks pesa lõhkumise eest. Sipelgate järgi on ilma ennustatud. Nimelt oli oodata vihma, kui sipelgad oma pesaavasid sulgesid. Filipiinidel on arvatud, et sipelgapesad on müstilised kuningriigid, mis on lihtsalt maskeeritud. Usuti, et neid kuningriike juhivad jumalad ning mida suurem pesa, seda võimsam jumal.

*Käblik
Eestis on käblikusse hästi suhtutud ja teda on linnukuningaks peetud. Keldi druiidid pidasid käblikut kuninglikuks linnuks ning tema järgi ennustati tulevikku. Linnu tapmist peeti suureks patuks. Kristluses aga on temasse negatiivsemalt suhtutud, sest just tema vali hüüd olevat ära andnud kristliku märtri Stephanose ning tema mälestuspäeval peetakse Iirimaal käblikutele jahti. Varasematel aegadel pandi sel päeval surnud käblik teiba otsa ning kõnniti selle teibaga külas ringi.

Rita Mets „Imepärane Eesti loodus“, Ajakirjade Kirjastus 2015