Kublad võivad olla erineva suurusega – mõnest millimeetrist mitmekümne sentimeetrini ning korraga võib neid nahal olla ühest mitmesajani. Need püsivad samas kohas enamasti mõned tunnid, kõige rohkem ühe ööpäeva, misjärel kublad tavaliselt kaovad. Samal ajal võib aga mujale juba uusi lööbeid tekkida. Angioödeem tekib järsku ja esineb sagedamini just näopiirkonnas (huultel, silmalaugudel), harvem esineb ka keele- ja kõriturset. Turse püsib 24-72 tundi ning seejärel taandub.

Enamasti on urtikaaria kiirelt mööduv ja kestab mõnest päevast paari nädalani. Ägeda urtikaaria korral võivad põhjuseks olla erinevad infektsioonid (sagedamini just viirusinfektsioonid), kasutatud ravimid (näiteks mõned antibiootikumid ja põletikuvastased ravimid nagu aspiriin, ibuprofeen jt), putukate hammustused/pisted, toiduallergeenid või erinevad füüsikalised tegurid (näiteks kuumus, külm, vesi, päike jt).

Krooniline urtikaaria on haigus, mille korral lööbed esinevad igapäevaselt või peaaegu igapäevaselt ning lööve kestab vähemalt 6 nädalat. See ei ole kindlasti nakkav ega eluohtlik haigus ning samuti pole see põhjustatud allergiast. Krooniliste kaebuste rohkus ja nende tekke etteaimamatus vähendavad aga oluliselt inimese elukvaliteeti ning võivad põhjustada ka psüühikahäireid. Tavaliselt taandub krooniline urtikaaria iseneenest mõne aja möödudes, kuid mõnedel patsientidel võib lööbimine kesta aastaid.

Kuidas haigusest vabaneda?

Urtikaaria ravi eesmärgiks on täielik kaebustest vabanemine. Kui urtikaaria põhjuseks on mõni füüsikaline vallandaja, siis tuleb võimalusel vallandavat faktorit vältida. Ravimitest on esmavalikuna kasutusel allergiavastased ravimid ehk antihistamiinikumid – nende kasutamisel väheneb sügelus ja kublad taanduvad. Sageli piisab ühest tabletist päevas, kuid mõnikord on vaja suuremaid annuseid. Õige ja sobivaima ravimi ning raviannuse leidmine võib võtta aega, mis võib inimestes tekitada lootusetuse tunde. Siiski on väga oluline meeles pidada, et hea raviefekti saamiseks tuleb ravimit kasutada regulaarselt iga päev.

Tavaliselt ei ole toiduallergia kroonilise urtikaaria põhjuseks, küll aga võivad mõned toiduained neis sisalduvate ainete (erinevad amiinid, säilitus- ja lisaained) tõttu ägestada olemasolevat löövet. Seetõttu soovitatakse urtikaariaga patsientidel vältida poolfabrikaate ja konserveeritud toite (eriti just kalakonserve), salaamit ja suitsuvorste, hapukapsaid, hallitusjuustu, viinamarju ja rosinaid, kakaod ja šokolaadi, banaani, maasikaid, tsitruselisi (sh apelsin, mandariin, sidrun, laim, pomelo), paprikat, kaunviljasid, tomatit ja ketšupit, sinepit, äädikat, gaseeritud ja alkohoolseid jooke.

Urtikaaria on haigus, mis taandub enamasti iseenesest teatud aja möödudes. Seni aga tuleks jälgida arsti poolt antud juhiseid ja ravisoovitusi, et haigust kontrolli all hoida ning mitte kaotada lootust – urtikaaria läheb ühel päeval kindlasti ära!