Mis on esmased sammud, mida tööl käiv inimene saab oma südame heaks teha?
“Kõige efektiivsemad vahendid südame-veresoonkonnahaiguste ennetamiseks on meie endi kätes. Regulaarne kehaline aktiivsus ja koormus mõjub südamele väga hästi. Liikumine aitab langetada vererõhku ja "halva" kolesterooli taset ning tõstab "hea" kolesterooli taset, aidates vähendada tromboosiriske. Lisaks paraneb kindlasti ka inimese stressitaluvus ning järjepidev aktiivsus toob loomulikult ülekaalu käes vaevlejatele ka lisakilodest vabanemise,” toob apteeker liikumise olulisuse välja.

Kes on suurim riskigrupp, kes oma südametervist jälgima peaks?
Südame- ja veresoonkonnahaigused ohustavad nii naisi kui mehi ja tänapäeva stressirohkes ühiskonnas puudutavad need üha sagedamini ka noori inimesi. “Südamehaigused ei ole ohuks üksnes vanemal elanikkonnal, vaid võib tabada ka juba nooremat generatsiooni,” märgib proviisor. “Südamehaiguste riskigrupid on naiste ja meeste puhul vanuseti natuke erinevad, näiteks põevad mehed infarkti oluliselt nooremalt kui naised, ent naistel on südame- ja veresoonkonnahaiguste esinemissagedus kõrgem,” selgitab Rjabtsova.

Milliste käepäraste vahenditega leiab südametervise tugevdamiseks abi?
Apteegid pakuvad tooteid, mis aitavad südametervise parandamisele kaasa. Apteeker Rjabtsova toob välja 10 kasulikku soovitust, kuidas oma südame eest hoolitseda:
1. Oomega-3 rasvhappeid sisaldavad preparaadid aitavad alandada kolesterooli taset veres ja reguleerivad arteriaalset vererõhku.
2. Letsitiini kapslid lahustavad kolesterooli kogumikke, parandavad maksa funktsiooni ja väljutavad maksas olevat kolesterooli.
3. Punase riisi preparaadid vähendavad kolesterooli sünteesi maksas, vähendavad kolesterooli imendumist soolestikus ja suurendavad kolesterooli eritumist.
4. Koensüüm Q10 annab energiat ja tugevdab südame tööd. Q10-vitamiinist on palju abi, kuna see aitab südamel paremini kokku tõmbuda. Q10 mõjul veresoonte vastupanu ehk resistentsus vererõhule langeb.
5. Magneesium ja kaalium on südamelihase häireteta töö tagamiseks kõige olulisemad mineraalained. Magneesium aitab reguleerida südamelööke, soodustab veresoonte lõõgastumist ning takistab trombide teket. Magneesiumi täiendav tarbimine tugevdab ka südamepuudulikkuse ravimi digoksiini toimet. Diureetikumide tarvitajad peavad kindlasti tarvitama lisaks magneesiumi, kuna magneesium viiakse uriiniga kehast välja.
6. Antioksüdandid: beeta-karoteen, seleen, E- ja C-vitamiin on väga olulised südame kaitse rollis.
7. Südame tervisele on väga olulised B-grupi vitamiinid, kuna nende puudus põhjustab rasva ainevahetuse häireid, rasvumise kiirenemist ning kolesteroolitaseme tõusu.
8. Viirpuud sisaldavad preparaadid mõjutavad südame löögitugevust ja vatsakeste kokkutõmbejõudu, aeglustavad südame löögisagedust ning alandavad vererõhku.
9. Aroonia preparaadid aitavad alandada vererõhku.
10. Apteegis saab lasta koostada endale südame terviseriski raporti, mis annab hea ülevaate südametervislikust seisundist. Raport annab nõuandeid tervisekäitumiseks eesolevaks kümneks aastaks, mis on olulised südamehaiguste ennetamise seisukohalt.

Millele peaks toitumisel ja oma eluviisides tähelepanu pöörama?
Meie tervis sõltub väga suurel määral sellest, mida me sööme. “Südame- ja veresoonkonnahaiguste toitumisalaseks riskifaktoriks on vähene puu-, juurviljade ja marjade tarbimine, soola ja rasvade liigtarbimine ja kiudainete vähesus,“ tõdeb proviisor. “Oluline on kinni pidada õigest toitainete vahekorrast ning hoolitseda toidu mitmekülgsuse ja mõõdukuse eest. Soovitav on ka vähendada kohvi ja piirata alkoholi tarbimist,” lisab Marina Rjabtsova ja rõhutab, et igapäevaselt tuleb tarbida värskeid puuvilju, aedvilju, täisteraviljatooteid ning süüa vähem loomseid rasvu ja rohkem kala. Toidus oleva soola-ja suhkrusisaldust tasub piirata. “Süüa tuleb igast toidugrupist südamesõbralikke toite, milleks on näiteks täisterajahust makaronid, väiksema rasvasisaldusega piimatooted jm. Kui liha süüa, siis soovitav on eelistada metslooma liha, rasvast kala jne.”

Kuidas on aastakümnete jooksul eestlaste südametervis muutunud?
Proviisor tõdeb, et aastakümnete jooksul on eestlaste südame tervis paranenud ja südamehaiguste suremuste arv on vähenenud. “Inimeste teadlikkus südameveresoonkonna haiguste ja nende ennetamise osas on tublisti kasvanud. Suurenenud on ka aktiivsete inimeste arv ja enam on hakatud keskenduma tervislikele eluviisididele, sealhulgas mitmekülgsele toitumisele,” loetleb Marina Rjabtsova. Ta loodab, et aina enam eestlasi hakkab väärtustama regulaarset liikumist, tagades endale ka puhkuse, piisava une ja tervisliku toitumise. “Meie keskmine eluiga on jätkuvalt veel sabassörkijate seas - meie lapsed ja sõbrad vajavad, et me elaksime nendega koos kauem ja tervemalt,” sõnas Marina Rjabtsova.