Mis põhjustab uriinipidamatust?

Teadmatusest arvatakse, et uriinipidamatus käib vanemaks saamisega kaasas. Kuid apteekri sõnul pole see pelgalt nii. Enamikul juhtudel on uriinipidamatus ravitav, kindlasti saab aga probleemi all kannataja elukvaliteedi säilitada spetsiaalsete abivahenditega.

Põhjuseid, miks ebameeldiv probleem erinevas eas võib tekkida, on erinevaid. Nii meestel kui naistel võib uriinipidamatus tekkida mitmete neuroloogiliste haiguste, diabeedi, trauma või teatud ravimite võtmise tagajärjel.
Naistel on sagedasemateks uriinilekke põhjustajateks rasedus ja sünnitamine, menopausiikka jõudmine, aga ka ülekaal. Need võivad olla põhjused, mille tagajärjel nõrgenevad vaagnapõhjalihased ja avalduvad probleemid.

Meestel on pidamatuse üheks põhjuseks probleemid eesnäärmega.

Millal arsti poole pöörduda?

Kindlasti tasub arsti poole pöörduda esimeste sümptomite korral, et selgitada välja probleemi põhjused. "Rõhutan veelkord, et abi on olemas ja oluline on õigeaegne diagnoos ja õige ravimeetodi valik - erinevaid põhjuseid ravitakse erineval moel," ütleb Rjabtsova.

Probleemi peites see vaid süveneb, võib tekkida püsiv nahaärritus ning sümptomite taga võib olla hoopis tõsisem terviserike.

Paraku ei anna ravi kõikide patsientide puhul täielikku paranemist, kuid igaühele leitakse kindlasti sobiv abivahend ja lahendus, et normaalne igapäevaelu selle tõttu ei kannataks.

Millised on ravivõimalused?

Uriinipidamatuse põhjused on erinevad ja seetõttu ka ravi eri patsientide puhul hoopis erinev. Seetõttu ongi väga oluline võimalikult kiiresti välja selgitada, mis probleemi põhjustab. Vastavalt põhjustele, tegeleb uriinipidamatuse väljaselgitamise ja raviga kas perearst, uroloog, günekoloog või neuroloog. Kuid esimene samm lahenduse otsimisel on kindlasti perearst.

Haiguse raviks on vastavalt põhjusele mitmeid võimalusi. Üheks olulisemaks on aga vaagnapõhjalihaste treenimine. "Vaagnapõhjalihaste nõrgenemine, kas siis sünnituse, haiguse või mõne muu põhjuse tagajärjel, on üks sagedasemaid uriinipidamatuse põhjustajaid. Seetõttu on nende lihaste treening ühtlasi raviva, aga ka ennetava iseloomuga," selgitas Rjabtsova. Ta lisab ka, et treenimisel peab olema järjepidev ja tulemused on märgatavad alles mõne kuu kuni poole aasta pärast.

Ravimeid kasutatakse nii üliaktiivse põie kui ka stress-uriinipidamatuse puhul, menopausiealistel naistel on selleks östrogeenasendusravi. Kirurgiline ravi on andnud häid tulemusi nii sega- kui stress-uriinipidamatuse all kannatajate puhul.

Soovitused uriinipidamatuse puhul

Uriinipidamatust aitab leevendada õige toitumine, sest mõned toidud ja joogid ärritavad põit. Samuti on oluline füüsiline aktiivsus, et tõsta lihastoonust.

Levinud on valearusaam, mille kohaselt piiratakse oma päevast vedelikutarbimist, sest nii loodetakse probleemi vähendada. Tegelikult on asi aga vastupidi ja vedelikupuudus võib asja hullemaks teha - jääkainete sisaldus uriinis suureneb ja see omakorda ärritab põit.

Uriinipidamatuse puhul tasub meeles pidada neid seitset asja:

  • väldi gaseeritud jooke, alkoholi ja kofeiini; - need toimivad diureetikumidena ehk ajavad rohkem pissile;

  • loobu suitsetamisest;

  • ära söö happelisi puuvilju nagu apelsin, greip, sidrun jms;

  • hoidu vürtsikatest ja liigrasvastest toitudest;

  • oluline on vedeliku tarbimine normaalse päevase normina 1,5-2 liitrit. Vedeliku tarbimist võib piirata paar tundi enne magamaminekut;

  • väga oluline uriinipidamatuse ravivõte ja ka ennetav tegevus on võimlemine ja just vaagnapõhjalihaste harjutused - harjutuste kohta küsi nõu oma arstilt või pereõelt, nõu oskavad anda ka apteekrid;

  • kui oled füüsiliselt aktiivne, ära lase probleemil oma treeningkava rikkuda, lisa sellele hoopis vaagnapõhjalihaste harjutusi.

Jaga
Kommentaarid