Diabeedihaige peab järjepidevalt jälgima oma veresuhkru taset, südame tervise heaks tuleb hoida ka kehakaal kontrolli all. Shutterstock
„Minu praegune diagnoos on südamekahjutusega hüpertooniatõbi südamepuudulikkuseta pluss aterosklerootiline südamehaigus. See tähendab, et veresooned on ahenenud ja süda peab rakendama suuremat jõudu, et suruda verd läbi ahenenud soonte ja varustada kudesid hapnikuga endisel tasemel. On südameinfarktioht, samuti ajuinsuldioht,” räägib 74-aastane Eevi Sikstus, kes on I tüüpi diabeetik olnud 39 aastat.

„Südamekahjustust enesetunde järgi ma ise ei märganud. Üksnes korraliste uuringutega tuli see välja,” lisab ta.

Et püsivalt kõrge vererõhk on südamele lisakoormus ja tekitab pöördumatuid elundite kahjustusi, siis pöörab Evi suurt tähelepanu vererõhu kodusele mõõtmisele ja ravimite korrapärasele võtmisele. Seda nii vererõhu- kui ka kolesteroolitaseme hoidmiseks. „Minu perearst on väga hoolitsev ja jälgib üldist seisu, määrates terviseuuringuid paar korda aastas. Kahe-kolme aasta tagant kontrollitakse minu tervislikku seisundit ja korrigeeritakse ravi, sealhulgas insuliinravi Tartu ülikooli kliinikumi endokrinoloogiaosakonnas,” pajatab ta.

Südametervise hoidmisel on oluline ka toidu tervislikkus ja mitmekesisus. Soola lisab Eevi oma toidule harva ja väga vähe. Toidu maitsestamisel eelistab ta maitsetaimi. „Samuti on oluline liikumine, kaks-kolm korda päevas u 90 minutit jalutan, käin poes, teen muid toimetusi. Käimist raskendavad paraku valud jalgades, jalaveresoonte ja -närvide kahjustusest. Olen tervisliku eluviisi austaja ja alkoholi kuritarvitamine ning suitsetamine on mulle kogu elu olnud võõrad,” ütleb ta.

Diabeet kahjustab veresooni

Endokrinoloog Tatjana Vinogradova ütleb, et diabeedi kahjustavast mõjust rääkides tuleks kõigepealt selgitada I ja II tüüpi suhkruhaiguse olemust.

I tüüpi suhkruhaigus algab tavaliselt lapseeas. Põhjuseks on autoimmuunne kõhunäärme kahjustus ja beeta raku hävimine. „Patsientidel kohe kujuneb välja insuliini defitsiit ja nad vajavad eluaeg asendusravi insuliiniga. I tüüpi noortel suhkruhaigetel tavaliselt ei ole probleemi liigse kehakaaluga,” selgitab Vinogradova.

II tüüpi suhkruhaigus tekib vanemas eas, tavaliselt on see seotud eelneva ülekaaluga. Ülekaal või rasvtõbi on ainevahetuse häire, millele aastate jooksul lisandub kõrge vererõhk, kolesterooli ainevahetuse häire, kusihappe tõus ja glükoosi ainevahetuse häire (diabeet). II tüüpi diabeet on insuliinsõltumatu.

„Kõik nimetatud häired võib ühendada ühe nime alla metaboolne-endokriinne sündroom või metaboolne-kardiaalne sündroom. Metaboolne sündroom tõstab neljakordselt südamehaiguse riski võrreldes ülejäänud rahvastikuga,” märgib endokrinoloog.

Miks diabeet kahjustab südant? Tohtri sõnul on II tüüpi suhkruhaigus eelkõige veresooni kahjustav haigus. Veresoone seina (endoteeli) kahjustab kõrge veresuhkur, kõrge kolesterool, kõrge vererõhk ja kõrge hüübimine. Kahjustatud ja ahenenud veresoon ei täida oma ülesandeid: ei varusta piisavalt organeid verega, hapnikuga ja vajalikke ainetega nagu aminohapped ja kaalium.

„Diabeediga kaasnevad tavaliselt südame isheemiatõbi ja kõrgvererõhuhaigus. Tüsistused on rasked. Veresoone lõhkemine või tromb südame arterites põhjustab südamelihase infarkti ehk kudede surma. Veresoone lõhkemine ajus põhjustab ajuinsulti, mis võib lõppeda surmaga või põhjustab rasket tervisepuuet. Veresoone lõhkemine silmapõhjas võib olla pimeduse põhjuseks,” nimetab endokrinoloog diabeedi põhjustatavaid tervisehädasid.

Kehakaal normi!

Lootust aga ei tohi kaotada ka siis, kui teatakse, et diabeedi puhul on oht haigestuda südamehaigustesse ja see juhtub varem või hiljem. „Südamehaiguste profülaktika on võimalik ja väga efektiivne: normaalse kehakaalu saavutamine ja säilitamine, vähemalt kehakaalu langetamine ülekaalulistel inimestel,” soovitab dr Vinogradova. Selleks on vaja jälgida tervisliku toitumise reegleid ja olla füüsiliselt aktiivne. Ravimitega on võimalik ohjata kõrget vererõhku ja kõrget veresuhkru ning kolesteroolitaset.

„Kui inimene on teadlik oma riskiteguritest, näiteks kimbutab ülekaal, lähedastel pereliikmetel on teada suhkruhaigus, kõrgvererõhuhaigus või südame infarkt – kohe pöörduda
perearsti poole ja teha vajalikud uuringud,” ütleb endokrinoloog.
Väga suur südamehaiguste riskitegur suhkruhaigetel ja mittesuhkruhaigetel on suitsetamine, millest loobumine on igaühe enda teha.


Südameveresoonkonna haigustesse haigestumise riskitegurid:

  • lähisugulastel varases eas (alla 55-aastastel meestel ja alla 65-aastastel naistel ilmnenud isheemiatõbi või mõni muu veresoonkonna haigus);
  • kõrge kolesteroolitase;
  • kõrgenenud vererõhk;
  • suitsetamine;
  • suhkruhaigus;
  • märgatav ülekaal, eriti vöökoha piirkonnas.
Allikas: Eesti diabeediliit