Dr Adik Levin: "Oli aeg, mil kroonilist väsimust ei peetud haiguseks, aga nüüd on see päris sageli esinev haigus."
Arst Adik Levin kirjutas tänavu sügisel ilmunud raamatus "Dr Levini tervisenõuanded. Tervisest ja toitumisest kogu perele" tervisenõuannate kõrval teadliku toitumise tähtsusest inimese tervisele. Siit saab lugeda katkendit nakkushaiguste, depressiooni ja allergia kohta.
Loomulikult on näha suurt positiivset nihet ka nakkushaiguste vallas. Paljudest nakkushaigustest oleme jagu saanud tänu vaktsineerimistele. Mina kui arst ei tahaks, et jõuaksime tagasi 19. sajandisse, mil inimesed surid igasugustesse nakkustesse ja mil elu jäi paljudel lühikeseks just nakkushaiguste tõttu.
Praegused vaktsiinid on palju paremad kui need, mida kasutati NSVL-is. Nõukogude ajal Kasahstanis töötades nägin ma, kuidas tervete külade viisi haigestusid inimesed difteeriasse, sest velskrid ei vaktsineerinud nii, nagu oli ette nähtud. Lapsi suri hordidena. Ma ei räägiks sellest, kui poleks seda kõike ise näinud. Jah, vaktsineerimises iseenesest on oma oht. Aga kui paneme võimalused kaalukausile, siis ma arvan, et vaktsineerimine kaalub siiski mitu korda üles olukorra, kus võib tekkida mõne nakkushaiguse suur puhang.
Raskeid vaktsiinitüsistusi juhtub tegelikult suhteliselt harva. Sama tõenäosusega võib talvel õues jääpurikas pähe kukkuda.
Vaktsiinide leiutamisel on olnud arstiteaduse arengus pöördeline tähtsus ja arstina ei saa ma sellest kuidagi mööda vaadata. Iseasi on muidugi selles, millal lapsi vaktsineerida – siin mängivad rolli juba mitmed kõrvalised tegurid, nt lapse tervis.
Kokkuvõtvalt võib ütelda, et meditsiin on teinud viimase sajakonna aastaga tohutult suure hüppe ja see on objektiivne reaalsus. Aga samas on tohutult kasvanud krooniliste haiguste hulk. See paneb paratamatult küsima: miks see nii on? See, et inimkond vananeb, on loogiline protsess. Samamoodi on mingil põhjusel loomulik see, et inimesed ei vaevu enda eest hoolitsema ega ise vastutust võtma.
21. sajandi katkuks võib nimetada n-ö elustiilihaigusi. Nii on 21. sajandi katk ülekaalulisus, allergiad, südame-veresoonkonnahaigused, halvaloomulised kasvajad, diabeet.
Oli aeg, mil kroonilist väsimust ei peetud haiguseks, aga nüüd on see päris sageli esinev haigus. Kroonilise väsimuse taga on samuti elustiil, vale toitumine.
Võib ütelda, et ka depressioon on 21. sajandi katk. On lausa kurioosne, aga mõnegi doktoritöö põhjal on näha, et perearsti nimistus on depressiooniga inimesi vahel lausa kolmandik kogu nimistust! See pole nii mitte ainult Eestis, vaid ka teistes EL-i maades. Päris huvitav, miks siis vohab selles kiidetud läänemaailmas depressioon? Julgen väita, et arvatavasti on küsimus ka diagnostikas. Ma ei usu, et iga halb tuju või ühekordne negatiivne tunne on kohe depressioon. Loomulikult on olemas spetsiaalne metoodika, kuidas depressiooni diagnoositakse, kuid ma kahtlustan, et see ei pruugi olla tegelikult tõendatav. Ehk on niisuguse statistika taga farmaatsiafirmad, kes on huvitatud rohketest depressioonidiagnoosidest, et keelitada inimene farmaatsiatööstuse tooteid tarbima ja edaspidi nendest sõltuvusse jääma. Ma olen kogenud mitmeid juhtumeid, et inimesed, kes on hakanud õigesti toituma, on vabanenud ka depressioonist.
Üks 80ndate aastate lõpus ja 90ndate alguses tehtud uuring näitas, et Rootsis kannatas tunduvalt rohkem inimesi allergia all kui Eestis samal ajal. See tundus kummaline, et heaoluühiskonnas esines neli korda korda rohkem allergikuid kui „üdini halvas” Nõukogude Liidu süsteemis. Üks võimalik põhjus võis olla sisekliimas, sest Rootsis kasutati juba tol ajal plastaknaid. Aga tõenäolisem on hoopiski see, et toit Rootsis oli meie omaaegsega võrreldes juba midagi hoopis muud, täis säilitusaineid, kehale uudseid ja võõraid aineid.
Tänane paradoks on see, et ühelt poolt on kõik hästi – kõik toidud on kasvatatud Euroopa Liidu normide ja direktiivide järgi. Teisalt küsin aga mina, mis direktiivid need on, mis aitavad kaasa allergia levikule?! Sest selge on, et allergia ja toitumine on üheselt seotud. Teise võimaliku allergiaallika – saastatud õhu – võime Eesti oludes ju kõrvale jätta.
Huvitav on see, et kui tol ajal, kui Eesti alles hakkas üle minema EL-i toidunormidele, oleks seda Rootsi uuringut arvestatud, siis me täna ehk ei sööks seda kraami, mida sööme. Ja meie tervisenäitajad oleksid ehk ka paremad. Aga täna kannatavad nii põllumehed, kes peavad tegema nii, nagu Brüssel käsib, kui ka tavainimesed, kes lõpptooteid peavad tarbima ja seega oma organismi tasakaalust välja viivad.
Mis siis on allergias nii hullu? Sellesse küll ei sure, jah. Aga sellest võivad areneda astma ja teised autoimmuunsed haigused.
Astmahaigeid on tänapäeval juba väga palju. Kui tuua näiteks Norra suusatajad, tundub, et sinna koondisesse on kõik astmaatikud lausa kokku kogunenud!
Tervisepüramiidi joonise alumises osas näete tingimusi, mida vajab terve inimene. Terve on inimene, kes elab täielikus harmoonias väliskeskkonnaga, kellel on kõrge stressitaluvus, kes ei ole ilmastikutundlik ja kes ei tea, mida tähendab depressioon. Mida vajab terve inimene? Õhku, vett ja head toitu – nii lihtne see ongi.
Kirjastus Pilgrim 2014
