“Ega muud lahendust ole kui taimne toidusedel,” ütleb Rain väga veenva tooniga ja paneb mu ette lauale pildid kolmest maost. Ühes on kriipsukese jagu õli, teises umbes neljandikku katvad kanakoivad, kolmas on tervenisti juurviljadega täidetud. Energeetilises ehk kõhu täituvuse mõttes on kõike ühepalju, 400 kcal jagu. “Õli nagu polekski olemas, kõht ei saa millestki aru. Loomne toiduaine täidab vaid mao alumise osa, siin pole paraku (kalorite) lugejat nagu bensiinijaamas,” ütleb Rain. Olen visuaalse mõtlemisega, see pilt mõjub! Ilmselt ongi vaja õiget aega ja inimest, et peas käiks mõttemalli muutev klõps, on ju samal teemal kirjutisi ennegi loetud hulgi. Kõrvu jääb nagu maagia kajama kolmanda pildi juurde lausutu “võid süüa nii palju, kui tahad”.

Lepime kokku lähemal ajal koos toidupoodi minna. Seekord lähen üksi ja vaatan toidulette nagu unest ärganu. Kui tavaliselt on mu valikus olnud määrdejuust, viilutatud vorst-sink, kanafilee, ciabatta, siis nüüd ostan mitu pakki külmutatud ube ja brokolit, banaane, lillkapsa. Avastan bataadi. Võtan sooja toidu letist hautatud juurviljad, mis on väga õlised, ja panen korvi Kaerasüdame sepiku.

Söön tööl juurvilja palja sepikuga, söönuks ei saa...

Õhtul keedan oad ja brokoli, lõikan taldrikusse banaani ja lisan pisut Apetina juustu. Saab suur kausitäis sooja toitu. Kõrvus ikka see lohutav “söö palju tahad” ja kõht saabki täis! Kehas on mõnus rahulolutunne, mis ei nõua mõne aja möödudes näksimist. Kella 22–23 paiku tuleb tuttav “tahaks midagi head”, kuid kasvatan iseloomu. Joon vett ja teed. Kui diivanil tukastamisest ärkan, olen õnnelik, et panin kiusatusele vastu ja söögiisu on kadunud ka.

Uude toidusedelisse kuuluvad muskaatkõrvits, avokaado, aedoad, taimne majonees ja leivamääre, tatrapasta ja India pähkli piim. Foto: Anne Metsis

1. nädal, märksõna SMUUTI

Hommikud algavad kahe klaasi taimetee või sidruni-ingveriga maitsestatud veega. Veejoomisest räägitakse palju. Rain soovitab juua suvel rohkem kui külmal ajal ja sellises koguses, et tualetis käimine ei ununeks.

Toiduks on eestimaisest toortatrast puder marjadega. Kruusitäis kanget teed mee ja piimaga. Esimestel päevadel on pärast ühe pudruportsu söömist isu veel midagi süüa, aga ei tõsta juurde ja natukese aja pärast isu kaob.

Tuttav teadjanaine soovitab kõhust lahtisaamiseks teha üks veejoomisega paastupäev nädalas ja magusaisu datlitega leevendada. Ütleb, et söögu ma kala, keha vajab seda.

Õhtul teen bataadi, peedi, sibula, küüslaugu ahjurooga. Segan sisse veidi põdralihakonservi ja kukeseeni. Söön suure taldrikutäie. Söön pakist kõik datlid ära, tänu millele suudan vaigistada neelud “vanadest aegadest” külmikus ootava plombiirjäätise järele.

Ahjuroog koriseb öö läbi kõhus. Ainevahetus, mille üle varemgi pole põhjust kurta olnud, töötab hommikul täiskäigul. Tundub, et keha tegeleb suuremat sorti puhastusega.

Otsin välja blenderkannu, mis pärast ostmisõhinat kappi ununenud. Taipan, et ei osanud smuutile piisavalt vett lisada. Kolleeg Liis saadab lingi hulga retseptidega ja toob prooviks detokspulbrit. Kiivi, banaan, pirn, ingver, spinat, pluss tassitäis vett – saab väga hea, süüa ei tahagi. Olen loominguline, smuutit saab ka kapsalehtedest, spinatist, kiivist, poolest pirnist ja banaanist. Raini kaasa Signe saadab linke taimetoidu maailma, ka Sandra Vungi blogisse, kus on palju huvitavat.

Tööle võtan kaasa tubli karbitäie eelmise päeva ahjurooga või salatit, milles rohelised kaunoad, päikesekuivatatud tomatid, brokoli, pirn, sidrunimahl, vahel ka kinoa. Enam ei pane soola ja pipart, maitse on niigi hea.

Ühel smuutihommikul tekib tohutu isu millegi “taheda” järele. Ostan Selverist praetud räime ja söön autos ära. Tööl Karjala pirukad, tee ja õun. Juhtub, et salat tuleb koju tagasi, seda lihtsam on õhtuse söögiga.

Viiendal päeval ostan lõhet, mille järele käivad tohutud neelud. Praen sabaosa pannil ja naudin täiega. Õhtul teen ahjus, mõtlen sellele juba ette.

Kehal on hea kerge olla. Ma ei tuubi kõhtu õhtul täis ja pole söönud ühtki võileiba!

2. nädal, märksõna PÄIKESEKUIVATATUD TOMATID

Tuli tahtmine suure sooja taldrikutäie söögi järele, teen laari kartuliputru, millesse segan päikesekuivatatud tomateid ja õrnalt praetud sibulat. Söön eilsest järele jäänud ahjulõhega. Imestan, et keskööni filmi vaadates pole mingeid isusid.

Hommikuti kaera- või rukkihelbepuder marjadega, vahel väikese võisilmaga. Pärast pudrusöömist ühel hommikul poodi minnes imestan, et singi-vorstivahe ega ka kanakoivad ja pirukad ei tekita mingeid neelusid.

Sepiku- ja leivajäägid poetasin õue lindudele.

Tööl on kaasas kodujuustuga segatud salat valgete kaunubadega, pirni, mustade ja roheliste oliividega.

Kalast ei suuda loobuda. Keegi ütleb, et Bill Clinton sööb taimetoitlasena kord nädalas 300 grammi lõhet ja katab sellega oma B12-vitamiini vajaduse. Mulle sobib.

Köögikapp on juba tükimat aega sepikulistest-leivalistest tühi. Vanad jäägid poetasin õue lindudele.

Sõbrannaga kohvikus maitseb hästi avokaadoseguga suupiste, kuid rukolasalat pardiviilude ja vaarikatäppidega on just see toit, mis teeb näljase veel näljasemaks – hunnik kuiva igavat salatipatja koos paari maitsva ampsuga selle peal. Pole ime, et selline taimetoitlus ei ahvatle.

Õhtust magusaisu peletab paar peotäit gojimarju ja mandleid. Pole tükk aega söönud komme ja šokolaadi!

3. nädal, märksõna UUED RETSEPTID

Maksa puhastavale smuutile lisan vedeliku asemel võililletee. Mõtlen välja soolase smuuti: avokaado, seller, Kumato tomat, kaera- ja linaseemnejahu, sool, pipar, vesi.

Jälgin, et külmikus oleks alati midagi ettekeedetut, kuid nüüd ust avades tunnen, et olen neist kopsikutest-totsikutest pisut väsinud. Tahaks midagi maitsestatut ja soolast! Söön purgitäie oliive... Lõhe ja soojendatud kartulipuder aitavad ka.

Pärast pikemat pausi taas viie rütmi tantsutunnis märkan kehas imelist kergust. Tunnen end nagu need siugja pihaga piigad, keda vaadates olen alati mõelnud, kui hea neil võib olla oma keskkohta liigutada. Tants teeb õnnelikuks, kallistan tänutundes Raini.

Nädala lõpus külastame koos toidupoodi. Ekskursioon riiulite vahel, kuhu pole varem pilku heitnud – taimsed kastmed, eri riisisordid, tatrapasta... “Kui teed smuutit koorega kiividest, osta kindlasti ökoloogilisi,” õpetab Signe. Olen vähe maganud ja magusaisu piinab. Enne kinnominekut söön sojamagustoidu ja autosahtlis seisnud pooliku martsipanibatooni, lisaks veel latte kinos – liig mis liig.

Režiimi löövad pisut kõikuma üks juubelisünnipäev ja peied. Hoidun rosoljedest ja muudest majoneesiga salatitest, aga pidu annab ikka kehas tunda – täidetud muna ja keeletarrend, kringel ja tort... Tervitusnapsud tekitavad järgmisel hommikul isu rammusa ja magusa järele. Aga ei midagi muud kui laar rukkihelbeputru külmutatud marjade ja banaaniviiludega.

Peiedele sõites söön rohelise kaunoa salatit vähese valge juustuga, mis päikesekuivatatud tomatite puudumisel särtsu annab. Peiede traditsiooniline ahjupraad jätab külmaks, piirdun hapukapsa ja kartuliga.

Pärast-sünnipäeva-isud aga jätkuvad. Patustan praetud kanafileega taimse toorjuustuga Rukkipalal, peal tomativiilud – imehea! Aga kohe lööb rinna alla ebameeldiva täistunde. Ilmselt on minu lõks olnud leiva- ja sepikutooted. Olen neist kaks nädalat hoidunud ka.

Käin toitumisloengul, mille süsteem põhineb toidukorra ühikutel. Näiteks vastab 10 rosinat või pool banaani ühele ühikule. Veendun, et kausitäis rohelist toitu, mis annab sama ühiku, sobib mulle paremini. Kaalulangetus nõuaks sellegi süsteemi puhul arvutamist, kombineerimist ja kaalumist.

Ühel tühja kõhu õhtul avan purgi kikerherneid tšillikastmes, mille kohta Rain ütles, et neid söö terve purgitäis, siis tunned, et oled tõeliselt kurguni täis. Söön pool purki, herned-oad pole vist minu teema... Teinekord söön hoopis külmikust pool pakki tooreid hapukapsaid ära. Krõmps ja kalorivaene toit täidab hästi kõhtu.

Uurin siira huviga toitumisalaseid kirjutisi, mis varem suht külmaks jätsid. Õhtulehe toimetus otsib
köögikappidest kõik jäägid välja – ehk leian midagi inspireerivat. Arteri bataadi-porgandi püreesuppi asun muskaatkõrvitsaga täiendades kohe keetma. Naistelehe Manona kaalulangetamisest on kasulikku kõrva taha panna, näiteks õhtuse magusaisu peletajaks riivitud kaalikas kompotimarjadega. Lia Virkuse “Paastutoidud” soetasin juba aasta eest.

4. nädal, märksõna PATUSTAMISED

Teralise kohupiimaga segatud peedi, porgandi, muskaatkõrvitsa ahjuroog tekitab kehas mõnusa kerge olemise. Õhtutundidel püüan söömisest hoiduda, joon sidruni-ingveriteed meega, polegi isu. Isud on üldse vähenenud, ilmselt toitun varasemast mitmekesisemalt. Hommikul on hea tunne, et pole hilisõhtul söönud.

Mu “Moetähestik” valiti 25 ilusama raamatu hulka, premeerin end munavalge-sidruni koogilõiguga, ses mõttes pole eeskujulik päev. Autasustamisel pakutakse soolast kringlit ja torti. Kringel tundub lausa kuriteona ega maitse ka, aga inertsist saab võetud. Lisaks torditükk kahe tassi kohviga. Keha on rahul, uusi isusid kodus ei teki. Joon toasooja sidruniingverivett. Pidustused jätkuvad, raamatuosakond pakub imehead kirsi-vahukooretorti. Šampanja ja tort tekitavad tohutu isu, õigemini – lausa himu. Mõte keerleb teise torditüki ümber, õnneks on inimesel piinlik oma apluse pärast!

Teen tutvust musta riisiga. Keeb väga kaua ja on ikka kõva. Võtan seda ahjukala kõrvale, ülejäägi suran salatisse, näeb üsna hull välja.

Toidupoes käimine on muutunud meelisharrastuseks. Lähen kassitoitu ostma ja lahkun 15eurose arvega, sest taimetoiduletid on lausa hunnitud!

Vigastasin aga kukkudes paremat kätt ja hakkimine on võimatu. Hea abiline valmistab lohutussmuuti banaanist, avokaadost ja pirnist koos kreemise India pähkli piimaga – väga mõnus!

Vahetan moeüritusel muljeid stilist Gerly Tinniga, kes on spetsiaalse toitumisega kaalus 20 kilo alla võtnud. “Küll need himud tulevad!” lubab ta, kui räägin, et enam kõiki “häid asju” ei tahagi...

Suurus väiksemate pükste nööp läheb eest kinni!

Vaatan Taeva ja Maa Keskuses Rain Vainiku tõlgitud filmi “Kahvliga skalpelli vastu”. Pole ime, et see film on saanud inimestele pöördepunktiks. Suitsevate grillahjude taustal räägivad kõhukesega 50+ vanuses ameeriklased, kuidas nad toidusedelit muutes on poole aastaga lahti saanud nii ülekilodest kui ka viiest-kuuest ravimipurgist, mida vajasid diabeedi, kõrge vererõhu, kõrge kolesteroolitaseme ja veel mitme probleemi kontrolli all hoidmiseks.

Tantsutunnis ütleb vestluskaaslane, kui liha söömisest räägime – ja näed, ei isutagi enam! Hea on tajuda mõttekaaslust. Aga muigama ajab külla tulnud sõber, kes kurdab, et kui ta öösel külmkapist süüa otsis, tuli sealt vaid “hapukapsahaisu”, kuigi mu külmik on rohkem pungil kui kunagi varem.

Ei jää muud üle kui teha mait-sev omlett kukeseente, paprika ja päikesekuivatatud tomatitega. “Nii head lõhna tuleb,” kuulen näljase kiitust. Solidaarsusest söön omletist viiendiku. Mul on toitumist kindlasti kergem jälgida kui neil, kes peavad iga päev arvestama ka pereliikmete soovide ja sagedaste seltskondlike söömaaegadega.

5. nädal, märksõna TERVIS

Kuu pärast eksperimendi alustamist proovin jalga pikki pükse, mis on juba aasta kapis seisnud “parajaks tegemise”, s.o siilu vahele õmblemise ootel. Ostsin suurus väiksemad püksid, sest tegumood meeldis... Püksinööp läheb eest kinni! Pisut võiks värvlil vabadust olla, kuid ikkagi töövõit!

Ma paindun ettepoole alla nagu liigendnuga! Mulle lähevad 40 suuruses püksid jalga! Ma seon raskusteta kingapaelu kinni!

Kompuuteruuring “rasvunud maksa” pärast näitab, et maksaga on kõik korras. Ka näitaja veres on vähenenud poole võrra. Kui räägin arsti vastuvõtul oma toitumisest, kiidetakse, et “liikumine toimub positiivses suunas”. Kui aasta tagasi gastro-
enteroloogi vastuvõtul käisin ja sain soovituse tablette sööma hakata, küsisin, kas ma elustiilis ei saaks midagi muuta. Vastus “Mis te siis ikka nii väga valesti teinud olete?” tekitab minus praegu hämmeldust.

Vabariigi aastapäeva eel söön üle hulga aja Rukkipala leiba vürtsikiluga ja ühe vanaaegse moega pulgajäätise kohviga – pühad ikkagi. Aga üks patune pühapäev näeb välja nii: hommikul taimse majoneesiga makra ja keedetud muna segu maisivahvlil kaerapiima ja meega teega. Lõunaks järelejäänud suutäis ahjulõhet ja üks (1!) soe pontšik, millega sõber külla tuli. Õhtul riivitud valge redise, porgandi, rohelise õuna salat külmutatud mustade sõstardega. Peotäis mandleid, ruuduke tumedat šokolaadi, näputäis datleid.

Kuna mul kodus kaalu ei ole ja käevigastuse pärast pole sportima saanud, sean lõpuks sammud ujulasse. Kolleegid on pärinud, kas kaal ka näitab seda kehalist eufooriat, mida olen nagu usku pööratu neile kuulutanud. Kardan kaalule astuda, tõehetk on saabunud... 72,2! Huilgan riietusruumis, õnneks olen üksi.

Mu eksperiment ei lõpe sellega. Õieti pole see enam mingi eksperiment, vaid eluhoiak.

.

Millest Rain rääkis

Loomulikult räägib ta, et loomade pidamine tapmise eesmärgil on ebaeetiline tegevus. Et metaanihulgad, mis loomapidamisega kaasnevad, lämmatavad keskkonda. Et piima ja muna tootmine suurtootmise tingimustes endast midagi inimväärset ei kujuta. Et loomse toidu tootmine on üle kümne korra kulukam.

“Taimetoidu kasuks räägib: 1) eetiline pool – kui viia inimesed korraks tapamajast läbi, siis väljuvad nad sealt taimetoitlastena, 2) tervis – see paraneb lausa imeväel, 3) keskkonnahoid – teist valikut meil tulevikus pole.

Loomne toit on liiga kaloritihe. Kõht ei saa arugi, millal kaloritihedast söögist liiga palju saab. Targemal toitumisel hakkad tajuma, mismoodi erinevad toiduained kõhtu täidavad – kas kõht on meeldivalt ja parajalt või juba liiga täis? Kas oled lauast tõustes ergas või väsinud? Kas pead pärast sööki saama kanget kohvi? Eesmärk on tunda end ka mõne aja möödudes mõnusalt. Taimetoidule üle minnes hakkad märkama positiivseid muutusi juba esimesel nädalal.

Üks suuremaid takistajaid on see, et nii on kogu aeg tehtud. Oleme alati niimoodi söönud, meie emad ja vanaemad on... Kuni ühel hetkel tekivad probleemid. Aga informatsioon, et taimse toiduga on võimalik ravida, on saadaval juba 30 aastat. Et vererõhk ei tõusegi vananedes või kui see juba on kõrge, siis normaliseerub. Et südamehaiguste ja diabeedi, samuti valutavate liigeste korral on võimalik pööre paremuse poole.

Taimede maailm on väga lai, huvitav ja põnev, maitsestada saab väga erinevalt ja isud kaovad. Kui tekib hull isu, siis tõsta see tükike liha oma toidusedelisse, aga mitte iga päev. Taimetoiduga on võimalik saada kõht täis ja kaalulangus on praktiliselt vältimatu. Kui lähed seltskonda, söö enne kõht täis või võta oma banaanid-õunad kaasa.

Teiselt poolt on oluline tervislik eluviis ning liikumine. Ka mõtlemine – et poleks liigset stressi ja suhted oleksid korras. Siiski on kaalulangetamisel söömise osakaal 80%. Tugev sportimine võib tekitada vaid isu ja sööd pärast rohkemgi. Range dieedipidamisega kaasneb tüütu söödava mõõtmine ja kaalumine ning see nõuab lausa üleloomulikku tahtejõudu – see ei ole meile loomulik.

Kui tahaks “midagi head” – hea definitsioon hakkab muutuma, kui oled aru saanud, mida toit sinuga tegelikult teeb. Hakkad hoopis igatsema pidevat heaolutunnet. Toidu valmistamisele kuluv aeg ei tohi võimust võtta. Põhimõte on võimalikult lihtsalt ja sama asja palju. Teed näiteks suure laari hirssi, ilusatest kvaliteetsetest teradest... Kui on kiire, tead poes, millise riiuli juurde minna.

Taimse toidu puhul ei pea midagi arvutama, sööd täpselt nii palju, kui kõhtu mahub – see ongi parasjagu!

Ma võiks ju soovitada ka midagi muud, kui teaks, et see toimiks. Kuid ma ei ole näinud ühtegi teist varianti pikaajaliseks kaalust allavõtmiseks – neid lihtsalt pole!”

Lugu ilmus esmakordselt 2017. aasta aprillikuu Eesti Naises.