Viimastel aastatel on ühiskonnas olnud suuri teemasid, mis on lõhestanud sootsiumi. Eriolukord ja isolatsioon on toonud välja uudsel moel polariseerumise.

Kui varasemalt on olnud lõhestumine meie ja teised skaalal – mina ja sõbrad arvame ühtmoodi, aga teised seal arvavad teistmoodi, siis seekord jookseb palju lõhesid risti ja rästi ka sõpruskondade sees, räägib kliiniline psühholoog Anna-Kaisa Oidermaa, portaali peaasi.ee tegevjuht.

„On neid, kellele kahekuine isolatsioon on kenasti sobinud. Nad on hästi toime tulnud ja olukorraga isegi rahul.“ Teisel poolel on need, kellele piirangud mõjuvad ahistavalt ja nad tunnetavad, et olukord pole nende kontrolli all. „Ainuüksi märkus, et keegi tuleb hästi toime, võib neid endast välja ajada.“

Samal moel polariseeruvad need, kel on rohkem tööd ning teised, kel pole üldse tööd, millele lisandub teadmatus tuleviku suhtes. On need, kes tunnevad end üksikuna ning need, kes on hoopis rohkem suhelnud ja otsinud üles isegi välismaa sõbrad, kellega ammu pole läbi käidud. Kas lasta ühiskonda vabamaks või hoida kinni? Kuni selleni, et kas kanda maski või mitte?

Anna-Kaisa Oidermaa räägib, et Eestis läbi viidud uuringutest selgub, et tervelt 50 protsenti inimestest on tundnud aeg-ajalt, et ei tule olukorraga toime. Välismaised uuringud aga ennustavad, et vaimse tervise probleemide kulminatsioon pole hoopiski mitte praegu, vaid suurema tõenäosusega sügisel, aasta pärast või isegi kahe aasta pärast.

Seepärast peaksid inimesed olema tähelepanelikud oma lähedaste vaimse tervise pärast ka pikemas perspektiivis. „Kui praegu öelda, et mul on raske olukorraga toime tulla, siis tundub see loogiline. „Palju keerulisem on aga seostada tulevikus esile tükkivat probleemi minevikus toimunuga,“ ütleb Anna-Kaisa Oidermaa.

Kui aga lähedane mainib, et tal on raskusi, siis psühholoog soovitab mitte tõtata nõu andma, ega enda elukogemusi jagama, vaid võtta aega ära kuulamiseks.

Kuula lähemalt, kuidas on psühholoogi hinnangul inimesed oma elu ümber hinnanud, kuidas valmistuda tagasipöördumiseks vana elutempo juurde ning mida teha praegu, kui tuleviku suhtes valitseb teadmatus.