Ravimiresistentsed bakterid on muutumas suureks ohuks igas vanuses ja igas piirkonnas elavate inimeste tervisele ning ravimiseks seni kasutatud tõhusaid antibiootikume jääb järjest vähemaks. Teadlaste sõnul on põhjuseks asjaolu, et antibiootikume määratakse liiga kergekäeliselt ja neid on lihtne kätte saada – osas maades ei lähe retsepti vajagi. Kuna Eestis müüakse antibiootikume apteekides vaid arsti välja kirjutatud retsepti alusel, on antimikroobse resistentsuse tase olnud senini madal võrreldes enamiku ELi riikidega, kuid sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõuniku Kärt Sõbra sõnul näitavad prognoosid, et antimikroobne resistentsus kasvab meilgi.

Sotsiaalministeeriumi andmeil suurenes näiteks soolebakteri Klebsiella pneumoniae resistentsus 2016. aastaks selle vastu kasutatavate antibiootikumide suhtes kahekordseks. Nimetatud bakter põhjustab kusepõiepõletikku ja sepsist ning viimaste raviks on alles jäänud ainult väga kallid ja laia toimespektriga karbapeneemide klassi antibiootikumid. Ravivõimalused on seega väga piiratud ja uusi antibiootikume juurde tulemas ei ole.

• ELis sureb antimikroobse resistentsuse tõttu igal aastal umbes 25 000 inimest.
• Tervishoiukulud ja resistentsusest põhjustatud täiendavad ravikulud ulatuvad ELis 1,5 miljardi euroni aastas.
• 2050. aastaks võib antimikroobse resistentsusega seotud surmajuhtude arv maailmas ulatuda ühe miljonini aastas ning kujuneda teiseks surmapõhjuseks vähi järel.

Allikad: Euroopa Komisjon ja WHO