Eestis läbi viidud uuringust selgus, et kõrge meeleteadlikkuse tase on seotud psühholoogiliselt kõige tervema ajaperspektiivi profiiliga.

„See tähendab, et inimesed, kelle meeleteadlikkus on suurem, on rohkem avatud, tähelepanelikud ja teadlikud sellest, mis toimub käesoleval hetkel, samas nad mõtlevad oma minevikule pigem positiivselt kui negatiivselt, naudivad mõõdukalt käesolevat hetke, on optimistliku suhtumisega tulevikku, planeerivad oma tulevikku ja viivad oma plaanid ellu,“ tõdes Seema. „Sarnane tulemus saadi nii täiskasvanud õppurite valimis kui ka psühhoteraapiasse pöördunud inimeste hulgas.“

Doktorandi sõnul on saadud teadmine kasulik psühhoterapeutidele. „Uuring näitas, et selleks, et parandada inimeste enesehinnangut ja subjektiivset heaolu, on oluline vaadata klientide psühholoogilist suhtumist aega holistilikult, teadvustades nende suhtumist minevikku, olevikku ja tulevikku.“

Kuna meeleteadlikkus on seotud tasakaalustatud ajaperspektiiviga, siis meeleteadlikkuse suurendamine ja ajaperspektiivi tasakaalustamine on psühhoteraapias olulised. Doktoritöös selgus, et meeleteadlikkus ja ajaperspektiiv paistavad olevat omadused, mis on mõõdetavad (eestikeelsete) enesehinnanguskaaladega MAAS (Brown ja Ryan, 2003) ja ZTPI (Zimbardo ja Boyd, 1999). Uuringu põhjal leidis esialgset kinnitust, et meeleteadlikkus ja ajaperspektiiv kirjeldavad inimesi, sõltumata nende keelest ja kultuurist.

Doktoritöö juhendajad on Umeå Ülikooli järeldoktor Anna Sircova ja Virginia Commonwealth Ülikooli dotsent Kirk Warren Brown. Doktoritöö konsultant on Tallinna Ülikooli emeriitprofessor Mare Pork.