Kas umbrohumürk ja geenmuundatud mais tekitavad vähki?
Gilles-Eric Séralini uurimisrühma liikmed lisasid Roundupi-nimelist umbrohumürki laborirottide joogivette. Samuti toitsid nad närilisi geenmuundatud (GM) maisiga, mida võib julgelt ja kahjustusi kartmata mürgiga pritsida, vahendab Novaator.ee.
Kokku tegid uurijad katseid kümne rühma rottidega. Igas grupis oli kümme emast ja sama palju isaseid rotte. Kõik rühmad said ligi kahe aasta jooksul erinevas koguses mürki ja GM-maisi.
Mürgikogused, mida seni on peetud ohutuks, tekitasid rottidel kasvajaid, siseelundite kahjustusi ja enneaegset surma. Ligi 50% isastest ja 70% emastest suri enneaegselt võrreldes kontrollrühma näitajatega, mis olid vastavalt 30% ja 20%.
Geenmuundatud mais ja Roundup tekitasid sarnaseid tervisekahjustusi, hoolimata sellest, kas neid manustati koos või eraldi. Isastel rottidel kahjustusid maks ja soolestik, arenesid neeru- ja nahakasvajad. Emastel tekkisid piimanäärmekasvajad ja häired ajuripatsi töös.
Katse 24. kuu alguseks oli kuni 80% emastest tekkinud suured kasvajad. Kontrollrühmas oli sama näitaja 3%. Kasvajad olid kuni kolm korda suuremad kui kontrollrühma rottidel. See tekitas lisamuresid – hingamisprobleeme, seedehäireid ja veritsusi.
Tervisehäired tekkisid ka madalate dooside korral – näiteks siis, kui näriliste joogivees oli Roundupi toimeainet glüfosaati vaid 50 nanogrammi ühe liitri vee kohta. Sama palju võib mürki leiduda põllumajanduspiirkondade kraanivees.
Euroopa Liidus on glüfosaadi suurim lubatud kontsentratsioon vees 0,1 mikrogrammi liitri vee kohta. Maisis võib seda olla 1 milligramm kilogrammi kohta ja teistes loomasöödaks mõeldud teraviljades isegi kuni 20 milligrammi kilogrammi kohta.
Uurimus tekitab küsimuse, kas praegu nõutavad põllumajanduskemikaalide ja geenmuundatud taimesortide ohutusuuringud on piisavalt põhjalikud.
Geenmuundatud toidutaimi kasvatatakse üha enam – praegu moodustavad nende oolt hõlvatud ala juba peaaegu 2% kogu maailma põllumaast. USAs küpsevast maisist on juba 85% geeneetiliselt muundatud. Euroopas GM-maisi inimtoiduks ei kasutata, küll aga loomasöödana.
Séralini oletuse kohaselt on geenmuundatud maisi ja Roundupi kahjuliku toime sarnane, sest need mõjuvad samadele biokeemilistele reaktsioonidele ning kahjustavad eelkõige imetajate hormoone.
Ajakirjas Food and Chemical Toxicology avaldatud artiklit on kritiseerinud juba mitu teadlast. Londoni Kingsi kolledži biokeemiku Tom Sandersi kinnitusel kasutasid prantslased rotiliini, millel tekivad kasvajad väga kergesti. Seda eriti siis, kui loomi toidetakse rikkalikult ja pessa varutud mais hallitama läheb. Hallitusseened sisaldavad vähki tekitavaid aineid. Artiklis polnud sõnagi selle kohta, kas maisi kontrolliti hallituse suhtes.
Kahtlusi tekitab väide, et Roundupi suhtes resistentse maisi söömine avaldas rottidele samasugust mõju kui taimemürk ise. Glüfosaat on mürgine kemikaal, mis blokeerib taimedel ühe ensüümi tootmise ja pidurdab valgusünteesi. GM-mais sisaldab kõigest bakterilt pärit geenijupikest, mis aitab taimedel vajalikku ensüümi toota.
Samuti on kahtlusi tulemuste statistilise töötluse osas. Kasvajaid esines ligi kolmandikul kontrollrühma rottidel, kes ei puutunud Roundupi ega geenmuundatud maisiga üldse kokku.
Kontrollrühmi oli liiga vähe ning artiklist ei selgu, kas kasvajate esinemissagedus mürgitatud rottidel oli statistiliselt oluline või mitte - kas kasvajaid tekitasid Roundup ja mais või on tegemist rottide eripäraga.
