Foto: Fotolia
Küsimus: Käisime partneriga eelmisel aastal paariteraapias, mis minu meelest aitas mitmel moel. Kuid tema ääretu ärevus meie suhte võimaliku lõpu pärast muudab ta ülimalt püüdlikuks. Enne seksi soovib ta tingimata süüdata küünlad, panna käima romantilise muusika ja viia mind süles vanni. Muidugi on see tore, aga tema pingutused tunduvad ebaloomulikud ja liialdatud.

Vastus: Raske on panna peale näppu hetkele, kui tähelepanelikkus ei tundu armastusväärsena, vaid õõva tekitavana. Sa näid uskuvat, et su partner on sellesse punkti jõudnud. Kui oleksid temaga õnnelik, siis tõlgendaksid neid püüdlusi romantilisena, aga näib, et sa ei ole õnnelik.

Tema suurejoonelised žestid ei pane sind tundma armastatuna, vaid lämmatatuna. Klammerdumine pole meeldiv loomujoon. Olukorrale lisab keerukust see, et klammerdumine sunnib teist poolt eemale tõmbuma. Tema pidev vajadus saada kinnitust, et suhe ei ole lõppemas, tekitab sinus soovi põgeneda. Tema omakorda tõlgendab seda sinupoolse ükskõiksusena, mis muudab ta veelgi ebakindlamaks ja paneb üha rohkem pingutama. See on väsitav ja pole jätkusuutlik ning ühtlasi viitab, et hoolimata paariteraapiast pole teie suhe oluliselt muutunud.

Ütled, et teraapia aitas. Aga ei näi sedaviisi. Ei saa pidada eduks, kui protsessi tulemusel tunneb üks osapool end jätkuvalt ebakindlalt ja teine ärritatult.

Teraapia oleks võinud olla võimalus poetada üle huulte need mõtted ja tunded, millest arvasid, et ei suuda muidu partneriga rääkida. Temale võinuks see olla võimalus saada vastused küsimustele ja oma kõhklustele kinnituse või need minema uhutud. Paraku õnnestub teraapia vaid siis, kui mõlemad partnerid on sada protsenti ausad. Paraku alati pole see nii.

Tõde ei räägita erinevatel põhjustel: murest lahkumineku pärast; hirmust üksi jääda; hirmust partnerile haiget teha; pere lõhkuda või hirmust tõe ees. Paariteraapias on ausus olulisem kui meeldiv olemine. Kui üks osapool jätab mulje, et paariteraapias aeti õiget asja, aga tegelikult hoidis ta end tagasi või soovib hoopis teistele tõestada, et „vähemalt püüti“, siis tegelikult on see kõigi aja ja raha raiskamine.

Kui partner ajab iiveldama

Sa ei maininud, mis oli teie teraapias käimise põhjus, aga uuringud näitavad, et ühistöö toimib paremini, kui mõlemad osapooled näevad samu komistuskive ja mõistavad, et just nendega on vaja tööd teha. Psühholoog Judith Biesen Miami ülikoolist palus suhteteraapias käivalt 147 paarilt nimetada kolm suuremat nende suhet mürgitavat probleemi. Need paarid, kes olid kitsaskohtade suhtes ühel meelel, saavutasid parimaid tulemusi ja käisid suurema tõenäosusega ka teraapia lõpuni kohal.

Ainult sina tead, mis teraapias toimus, aga võtaksin julguse väita, et kui pärast kuudepikkust psühholoogi diivanil istumist ajab su partner sind ikka iiveldama, ei tee ka maailma kõik küünlavalguse õhtud teid omavahel lähedasemaks. Kui sa seniajani oled ebakindel teie partnerluse osas, siis ehk räägiksid kellegagi iseseisvalt? Ehk on sul kergem olla aus, kui parter pole kõrval. Individuaalne teraapia võib anda võimaluse saada selgust, mida sa tegelikult tunned.

Kui sa ikkagi soovid, et teie suhe lõpeks, siis sinu terapeut võib pakkuda sulle selles protsessis tuge. Või vastupidi, kui terapeudiga koos veendute, et sa tahad jätkata, siis aitab ta leida tee, kuidas sa saaksid partnerisse vajalikku kindlust süstida. Ehk laenad ise tema tööriistakastist mõned vahendid, kupatad ta küünlavalges vahuvanni ja ütled, et soovid seda temaga jagada?