Luude hõrenemine kimbutab eelkõige naissugu

Osteoporoos ehk luude hõrenemine on kogu skeleti haigus, millele on iseloomulik luutiheduse vähenemine ja luukvaliteedi halvenemine. Luud muutuvad hapraks ja suureneb luumurruoht. Marina Melnikova kinnitab, et liigesehädad ei teki üleöö, vaid võivad alguse saada juba varastes 40ndates ja aastatega aina süveneda, hoogustudes menopausi järel. Seetõttu saab öelda, et patsientide seas on enamasti naised, sekka mõned üksikud mehed.

„Paljudel juhtudel osteoporoos enne murru tekkimist vaevusi ei põhjusta,” kummutab Melnikova levinud arvamuse, lisades, et kõige sagedamini esineb murde lülikehades, reieluukaelas ja randmetes. „Osteoporoosi ohtu peaksid tunnetama eriti naised, kel vanust üle 55 eluaasta, kel on olnud varajane menopaus või kel on selleks perekondlik soodumus. Luude hõrenemisele aitab kaasa suitsetamine, alkoholi kuritarvitamine, vähene kehaline aktiivsus, alakaalulisus ning vähene kaltsiumisisaldus toidus. Kindlasti tasub ettevaatlik olla neil, kes tarvitavad teatud ravimeid (nt glükokortikoide) või põevad endokriinhaigusi ning kroonilist maksa-, peensoole- ja neeruhaigust,” sõnab füsioterapeut.

Mida ette võtta, et haiguse kulgu edasi lükata või leevendada? Kindlasti tuleb süüa kaltsiumirikast toitu, viibida võimalusel päikese käes ning loobuda halbadest harjumustest. Omal kohal on sport, näiteks ujumine (suurendab lihasmassi, kuid ei arenda luukudesid), tantsimine (nt rahvatants), jalgrattasõit, kiirkõnd (kuni 10 km nädalas, luutiheduse suurendamiseks), vesivõimlemine (rühi korrigeerimiseks), tasakaalutrenn (kukkumise ennetamiseks), venitamine ja muud lihaskorsetti ning kõhu-, selja-, kaela- ja süvalihaseid tugevdavad treeningud. Ettevaatlik tasub olla jooksmisega, et mitte jalgu ära põrutada, ning vältima peaks pöördeid ja hüppeid. Peamine on see, et aktiivne liigutamine ei teeks valu ega koormaks liigeseid üle.

Luude kulumine ja sundasendid

Erinevalt osteoporoosist on luude kulumine ka meeste mure, mis võib alguse saada noorena ning päädida lõpuks liigese väljavahetamisega. Eelkõige on probleemiks põlve- ja puusaliigesed, millele avaldab mõju ülekaal, vähene liikumine, vale asend ning ühekülgne toitumine. Ohustatud on need inimesed, kes peavad päevast päeva olema sundasendis (nt liinitöölised, kokad, müüjad ja teised päev läbi jalgadel seisjad). Esineb ka käeliigeste kulumist, mis tavaliselt ohustab arvutiga töötajaid, kuid ka teisi kätega sundliigutusi tegevaid inimesi.

Perearst Jane Ott lisab, et vaevusi võib tekitada ka reumaatiline liigesevalu, kuid reumast põhjustatud liigesehaigused on siiski harvad. Peamiselt on ikka tegu artroosiga ja ülekoormusest tingitud liigesehaigustega, mis esinevad aasta ringi ning mille valud sõltuvad koormusest ja töökeskkonnast.

Ka perearsti sõnul on pea kõigil üle 40aastastel patsientidel mittetraumaatilised liigesevalud seotud põhiliselt ülekoormusega ja sundasendiga tööl. Näiteks toob pidev töö arvutihiirega kaasa randmeliigese valu ning nutitelefoniga askeldamine esimese sõrme liigesevalu. Tegelikult mõjutavad sundasendid ka traumadest tingitud vigastuste tõttu tekkiva valu sagenemist.

Jane Ott nõustub, et ägeda valuga tuleks kindlasti arsti juurde pöörduda, et saada abi ja leevendust. Samas tuletab ta meelde, et kroonilise liigesehaiguse valu jaoks on mõeldud valuvaigistavad tabletid, mida tuleb võtta ettenähtud koguses – aladoos ei aita. Samuti on soovitatav määrida liigeseid mitmesuguste määretega, mis soojendavad, jahutavad ja paikset valu nõrgalt leevendavad.

„Kindlasti ei tasu valu kannatada, sest liigesehaigused iseenesest ei taandu. Pigem kaasneb aastate möödudes liigeste moondumine ning nende liikumisvõimaluste vähenemine. Järgida tuleks arstide ja füsioterapeutide soovitusi elukestvaks raviks nii ravimite kui ka liikumisega – valu leevendades ja korrektset ravi saades on võimalik liigeste seisukorda ning oma elukvaliteeti pikemaks ajaks nii säilitada kui ka parandada,” sõnab perearst.

Igal juhul on valu või muu liigesevaevus märk sellest, et arsti juurde minekuga ei maksa venitada.