Kardioloog Margus Viigimaa Foto: Priit Simson
Vanusega südamehaiguste risk kasvab. Kuid seda, millises vanuses ja kui palju kasvab, saab suuresti ise suunata, ütleb südamearst professor Margus Viigimaa.

Miks on nii, et vanusega tõuseb südamehaiguste risk isegi siis, kui eluviisid on igati tervislikud ja pärilikku soodumust pole?
„Et sellele küsimusele vastata, peab teadma, mida kujutab endast peamine südame- ja veresoonkonnahaiguste põhjustaja – ateroskleroos,“ ütleb dr Viigimaa.
Lühidalt on lugu järgmine. Kui inimese veres on ülemäära halba ehk LDL-kolesterooli, põhjustab see kolesterooli ladestumise veresoonte seintele. Lademetest kujunevad naastud ning sellist seisundit nimetataksegi ateroskleroosiks ehk rahvakeeli veresoonte lupjumiseks. Kui naastud suurenevad, ummistavad need osaliselt veresoone valendiku. Inimene hakkab rinnus valu tundma, sest veresoone ahenemise tõttu ei jõua piisavalt hapnikurikast verd südamelihase rakkudeni. Tekib isheemia ehk hapnikunälg ja areneb välja südame isheemiatõbi.
Kui nüüd naast veelgi suureneb, võib see lõhkeda. Naastu rebenedes vabanevad ained, mis põhjustavad trombi, see omakorda sulgeb veresoone valendiku kas osaliselt või täielikult. Kui tromb on tekkinud südamelihase arterites, on tagajärjeks infarkt. Ajus põhjustab selline veresoonte ummistumine ajuinfarkti ehk insuldi.
Niisiis on nn veresoonte lupjumine kõige kurja juur. Päris ära kolesterooli ladestumist me vaevalt et hoida saame, sest piltlikult võib seda nimetada elamise tulemuseks. Kuid me saame seda õigeid valikuid tehes oluliselt vähendada.

Tervisele tähtsad verstapostid

„Ateroskleroos on paratamatu kasvav protsess. Samas saab seda ennetada ja edasi lükata, kui õigel ajal tegutsema hakata,“ ütleb dr Viigimaa. „Alustada võiks sellest, et igas vanuses peab teadma oma peamisi tervisenäitajaid – veresuhkru ja kolesterooli taset, vererõhku. Need annavad meile palju infot.“

Ei suitsule!

„Tuleb loobuda suitsetamisest!“ on dr Viigimaa resoluutne. Suitsetamist hindab ta südame- ja veresoonkonna­haiguste kõige suuremaks ja ohtlikumaks riskifaktoriks, seades selle ülekaalustki ettepoole. Miks nii?

„Ja käige trepist,“ soovitab dr Viigimaa. Kolm-neli korrust on paras maa, mida regulaarselt läbida, et vererõhk ja kehakaal hakkaks tasapisi langema. „Esimese kümne üleliigse kilo kaotamine parandab tervisenäitajaid kõige rohkem,“ teab dr Viigimaa oma patsientide põhjal.
Muidugi ei tohi alahinnata ka stressi, pikaajaline kõrge stressitase on tervisele kõige ohtlikum. Siingi on abi korrapärasest liikumisest ja elustiili muutmisest.

Südameraport annab juhised järgmiseks kümneks aastaks

BENU Pärnu Papiniidu Apteegis saab lasta koostada endale südame terviseriski raporti, mis annab hea ülevaate südame tervislikust seisundist. Kuid mitte ainult: mahukas, ligi viieleheküljeline raport annab ka n-ö kümne aasta tegevusplaani ehk soovitused ja nõuanded, kuidas oma südame huvides edasi elada.

Kas ja kuidas tuleb muuta elustiili ja toitumist, kuidas valida sobivamat viisi oma kehalise aktiivsuse tõstmiseks, kas südamehaiguste risk on madal, mõõdukas või kõrge – kõike seda saab iga südameraportit koostama tulnu esmalt kuulda temaga tegelevalt apteekrilt ja hiljem kodus kaasa antud raportist ise uurida.
BENU Papiniidu Apteegi apteeker Margot Lehari ütleb, et seni on südameraportit koostama tulnud rohkem vanemad inimesed, kel enamasti on juba südamega muresid. „Kuid väga tahaks, et tuleksid ka inimesed neljakümnendates, kel on keskealiste lähisugulaste seas esinenud näiteks insulti, infarkti või diabeeti, ja nooremad, kel on stressirohke töö või ülekaal. Raport annab ju nõuanded tervisekäitumiseks lähimaks kümneks aastaks, mis südamehaiguste ennetamise seisukohalt on eriti oluline noorematele ja keskeas inimestele,“ ütleb Margot Lehari.
Kuidas südame terviseriski raportit koostatakse? Esmalt arvutatakse välja kehamassiindeks, apteekrile on abiks spetsiaalne arvutiprogramm. Mõõdetakse puusa- ja taljeümbermõõtu, mõõtmiste suhe annab infot rasvumise kohta; veel mõõdetakse vererõhku, veresuhkrut, kolesterooli ja triglütseriidide taset organismis. Proviisor küsib füüsilise aktiivsuse ja elustiili kohta – kas klient liigub regulaarselt? Kas ta on suitsetaja? Kas suguvõsas esineb südamehaigusi? Lisatakse kliendi vanus ja koostatakse raport.
Apteekri sõnul on oma tervisenäitajaid mõõtma oodatud eelkõige need, kes tervisekäitumise abil veel saavad oma südame tervist hoida ja haigestumise riske vähendada. Ägedate või krooniliste südamehaigustega tuleks aga pöörduda otse arsti poole.

Tervislikud näitajad

LDL-kolesterool e halb kolesterool
Normaalne näitaja meestel ja naistel:
< 3.0 mmol/l sõltumata vanusest ja soost

Triglütseriidide normväärtus
Normaalne – < 1,7 mmol/l
Mõõdukalt kõrgenenud – 1,7–2,2 mmol/l
Oluliselt kõrgenenud – > 2,2 mmol/l

Veresuhkur
Tervel inimesel on veresuhkur tühja kõhuga kuni 5,5 mmol/l, kaks tundi pärast sööki mitte üle 7,8 mmol/l.

Vererõhk
Normaalne – <130 / <85
Piiripealne – 130–139 / 85–89
Kõrge – >140 / >90

Kehamassiindeks
Normaalkaalu korral – 19–24,9
Ülekaal – 25–29,9
Rasvumine – üle 30

Vööümbermõõt
Normaalne vööümbermõõt naistel kuni 88 cm, meestel 90 cm. Kui vöö- ja puusaümbermõõdu suhe meestel ületab 1 ja naistel 0,8, siis loetakse seda rasvumiseks.

Lugu Ilmus BENU Apteegi ajakirjas Ilu ja Tervis, mida saab tasuta BENU apteekidest.