Miks kulutatakse mähkmetele ja nahahooldusvahenditele arutult suuri summasid?
Invaru abivahendikeskuse esindusi üle Eesti külastab igakuiselt üle 5500 abivajaja ning keskuse juhi Enn Leinuste sõnul pöördutakse ligi 80% juhtudest just pidamatusega seotud abivahendite soetamiseks.
“Võib julgelt öelda, et olenemata vanusest, tahabki enamik abivajajaid esindusest pidamatustooteid - kas siis mähkmeid või nahahooldusvahendeid. Tihtipeale ei mõelda aga kasutusvajaduse ja hinna suhtele ega küsita nõu. Seda enam tahaks abivajajatele ja nende lähedastele südamele panna, et igapäevaseks kasutuseks vajalikule tootele ei ole mõistlik kulutada suuremat summat, kui läbimõeldult tegutsedes vajalik,” selgitas Leinuste, kelle abivahendikeskusel on pidamatustoodete osas 20 aastat kogemust.
Suurim viga pidamatustoodete ostmisel on Leinuste sõnul harjumuste küüsi langemine. “Igaühe jaoks leidub sobiv toode ja mähkmeid on saadaval erineva suuruse ning imavusega mitmetelt tootjatelt. Kõige rohkem näeme aga seda, et ostetakse sama toodet, mida on harjutud ostma. Kuid miks üldse see toode kunagi välja valitud sai ja kas see ka täna veel sobib - sellele palju tähelepanu ei pöörata,” tõi Leinuste välja ja tõdes, et paraku paljud ei oska või tunnevad piinlikkust selliste intiimsete abivahendite kohta info küsimisel ja hinna-kvaliteedi suhte uurimisel. “Nii ostetaksegi lihtsalt tuttav mähkmepakk ja ei teata, et erinevaid tooteid kombineerides tuleks hind palju odavam.”
Abivahendite kombineerimine on Leinuste kinnitusel eriti kasulik just iseseisvalt liikuvate inimeste puhul. “Lisaks olulisele rahalisele kokkuhoiule on näiteks püksmähkmete ja sidemete kombineerimine abivajajale ka nahasõbralikum. Iseseisvalt liikuvatel mähkmekasutajatel on tark kombineerida mähkmete mudeleid - öösel võiks kasutada suurema imavusega püksmähkmeid, päeval aga sidemeid või õhemaid püksmähkmeid,” selgitas Leinuste.
“Rahakotile on soodsam erinevaid mähkmeid omavahel kombineerida,” selgitas Leinuste rahalist kokkuhoidu.
Lamavatel haigetel aga kasutatakse kogu aeg paksemaid imavaid pükse. Leinuste soovitusel võiks proovida ka vormmähkmeid. “Kuid voodihaigete puhul tuleb alati arvestada ka sellega, et hooldajal oleks võimalikult lihtne, mugav ja kiire mähet vahetada,” selgitas Leinuste toodete erinevusi. Lamaja puhul annab turvalisust imava aluslina kasutamine, mis kaitseb voodit mähkme lekke korral. Samuti rõhutab abivahendikeskuse juht, et mähkmete kasutamisel ei tohi unustada naha eest hoolitsemist ning selleks otstarbeks on lai valik puhastus- ja kaitsevahendeid.
Mähkme kulu hoiab abivahendikeskuse juhi kinnitusel all ka mähkme õige kasutamine:
pakist võttes peaks mähkme enne alla panemist keskosast pikuti pooleks murdma, et moodustuks n.ö. kanal,
samuti peab mähe olema tihedalt vastu ihu,
säti mähe väljastpoolt ka kubeme piirkonnas, nii saab vältida lekkimisi.
Leinuste sõnul arvutatakse paljudes riikides välja päevane mähkmekulu, mis toob vastavalt abivajaja seisundile välja talle nii hinna kui ka kvaliteedi poolest kõige sobivama lahenduse. “Kuigi Eestis täna sellist lahendust ei ole, saab iga abivajaja või tema lähedane konsulteerida abivahendikeskuse klienditeenindajaga, et leida sobivaim toode. Saadaval on lai valik erinevas mõõdus ja mudeliga mähkmeid, sidemeid ja nahahooldusvahendeid erinevatelt tootjatelt ning ka hinnad on erinevad. Enne suurema ostu sooritamist soovitab Leinuste sobivaid lahendusi esinduses uurida ning esialgu kasvõi paarikaupa proovimiseks kaasa osta. Samuti selgitab abivahendikeskuse teenindaja, kellele ja mis tingimustel toimub müük soodustingimustel ning millised dokumendid selleks vajalikud on.
Allikas: Invaru
