Suurem enamus hambaarsti juurde pöördujatest on hädas kaariese ehk maakeeles öeldes hambaaukudega, mis Kiige sõnul tähendab, et kõige suurem osa hambaarstide tööst on seotud uute täidiste panemisega ja vana eemaldamisega. Piltlikult öeldes on hammaste plommimine peamine tegevus, mida hambaarstid teevad.

Kuigi enamasti pöördutakse hambaarsti juurde alles siis, kui kaebused on juba tekkinud, on Kiige sõnul kasvanud nende inimeste hulk, kes käivad hambaid ja suutervist vähemalt kord aastas kontrollimas ka siis, kui kaebuseid parasjagu ei ole. “Oleme täheldanud, et hambaarsti külastamisele aitab kaasa automaatne sõnum, mis tuletab meelde, et aasta on möödas ja tuleks kontrolli tulla,” selgitas Kiige hambaarsti külastuste kasvu Sakala Hambaravis.

Sellegi poolest külastavad naised hambaarsti oluliselt sagedamini kui mehed. “70% meie patsientuurist on naised, kes on võimalikest probleemidest teadlikumad kui mehed. Et aga suutervist hoida ja vältida suurt aja- ja rahakulu, peaks iga inimene üks või pigem lausa kaks korda aastas hambaarsti juurde pöörduma,” tuletas Kiige meelde ning soovitas mõelda ka sellele, et kui hambaarsti külastades selgub, et tehtavate protseduuride summa käib üle jõu, saab kasutada järelmaksuteenust, mis kokkuvõttes tagab patsiendile väiksemad kulud.

Kui suurem osa patsientidest külastab hambaarsti kas hambaprobleemide pärast või profülaktika eesmärgil, on kasvamas ka esteetiliste protseduuride osakaal – suureneb nii hambakivi eemaldamine kui hammaste soodapesu protseduuride arv. “Teadlikkus nende protseduuride vajalikkusest on oluliselt kasvanud, ent sageli tullakse puhastusse ka hambaarsti soovitusel,” sõnas Kiige.

Kuna hambakivi eemaldamine ja hammaste puhastus aitavad ennetada uute probleemide, nagu igemehaiguste, kaariese ja põletike teket, on protseduurid levinud nii nende seas, kes soovivad probleeme vältida kui ka patsientidel, kellele on just teostatud ulatuslik hambaravi.

Allikas: Optimist Public