Polüneuropaatia on tööinimeste haigus
Polüneuropaatia põhjused võivad olla nii välised kui sisemised. Haigus võib tekkida füüsilisel tööl, kui jäsemeid sageli traumeeritakse, kestvalt külmetatakse või esineb kontakt mürgiste ainetega (värvimistööd). Põhjuseks võib olla pikaajaline kokkupuutumine vibratsiooniga, näiteks traktori juhtimisel või mootorsaega töötamisel.
Polüneuropaatia võib esineda ühe sümptomina mürgistuste korral plii, klorofossi või orgaaniliste lahustitega.
Lisaks sellele võib haigus esineda pärast seerumi või vaktsiini süstimist ning ka mõne antibiootikumi, sulfoonamiidi tarbimisel võib tekkida toksiline kahjustus või/ja allergia.
Polüneuropaatia võib kaasneda mõne nakkushaiguse, nt gripi, punetiste, difteeria, düsenteeria põdemisel. See võib tekkida ka suhkurtõve, neeru- või maksahaiguste põdemisel. Põhjuseks võib olla B1-vitamiini vaegus organismis, nt kroonilise alkoholismi puhul. Pealegi ägestab liigne alkoholitarbimine olemasolevaid seede- ja erituselundite haigusi.
Väga sageli toimivad korraga mitu põhjust ja/või soodustavat tegurit. Haigus tekib järsku mõne päeva jooksul või aeglaselt nädalate vältel, progresseerudes pikkamisi.
Polüneuropaatia annab end tunda närvivaludena kätes või jalgades. Tihti võivad valutada ka lihased ja liigesed. Valu võib esineda isegi rahuolekus, kuid töö alustamisel võib valu mõnikord isegi veidi väheneda.
Jäsemetes on “suremise” või “sipelgate jooksmise” tunne ning lihastes tõmblused. Käed võivad tursuda, nahk muutub sinakaspunaseks.
Vähehaaval lisanduvad lihaste kahjustused. Käed või/ja jalad hakkavad nõrgaks jääma, lihased muutuvad lõdvaks (kõhetuvad, nende jõud väheneb).
Sagedamini esineb nõrkus labakätes ja/või labajalgades. Samal ajal ilmnevad soki- ja kindakujulised tundehäired (nahatuimus), eriti jäsemete kaugemates osades. Tekib liikumisfunktsiooni vähenemine, haigel on raskusi käimisega.
Ravi saamiseks tuleb pöörduda arsti poole, ja mida varem, seda paremad on tulemused. Esialgu on kõige olulisem rahu. Igal juhul tuleb vältida valutekitavat koormust.
Ravitakse medikamentoosselt, näiteks B1-vitamiini süstide ja elekterraviga. Väga tähtis on ravimassaaž ja -võimlemine. Sellega tuleb alustada nii varakult, kui valud vähegi lubavad. Rakendatakse ka mudaravi, vesivanne jm. Paremaid tulemusi annab mitme ravivahendi samaaegne kasutamine.
Nii on võimalik ka haiguse progresseerumist vältida või seda vähemalt aeglustada.
