Kolmene Liisu tegi oma esimesed sammud aasta ja seitsme kuuselt. Mõne üksiku katse inimese kombel liikuda oli ta teinud varemgi, kuid tundis end ilmselgelt ebamugavalt. Tema jalad olid nõrgad ja labad vales asendis.

Lastearst määras Liisule ortopeedilised jalatsid, mis tuli valmistada täpselt väikese patsiendi jala järgi eritellimusel. Sellest ajast on Liisu vanemad tuttavad probleemidega, mis ametlikus keeles kuuluvad määruse „Tehniliste abivahendite taotlemise ja soodustingimustel eraldamise tingimused ja kord” valdkonda.

Ortopeedilised kingad maksavad olenevalt erikaupluste hinnakirjast 93–130 eurot, eritellimusel valmistatud jalatsid, eriti kinnised saapad, u 240 eurot. Liisu vajab nii tugevdatud kanna ja pikivõlvitõstega, täpselt tema astumise järgi tehtud rihmikuid kui ka saapaid.

Paraku on ka viiekohalisest rahaeraldusest terve Eesti abivajajate peale vähe.

Viidatud määrusega loob riik igati head eeldused väikeste inimeste aitamiseks: selle lisas on üksikasjalikult ära toodud kõikvõimalike tehniliste abivahendite loetelu koos riigi hüvitise protsendiga. Kusjuures lapsed ja töötavad puudega täiskasvanud on prioriteet number üks. Ning prioriteet peab olema, sest raha, nagu ikka, on vähe.

Raha on, aga kõik ei saa

Rahast, õigemini selle puudumisest saavad alguse ka mured. Sotsiaalministeerium eraldas tänavuse eelarveaasta alguses maavalitsustele kokku 4 537 479 eurot, sh Tallinnale 1 417 512 eurot. Paraku jääb ka viiekohalisest summast terve Eesti abivajajate jaoks väheks. On omavalitsusi, kus see raha on juba jaanuari lõpus otsas.

„Meie jõudsime erijalatseid müüvasse poodi esimest korda aasta tagasi märtsis. Teenindaja ütles, et jalatsite muretsemine pole probleem, kuid peame täishinna maksma, kuigi meile on arstitõendi alusel linnaosavalitsusest välja antud isikliku abivahendi kaart,” ütleb Liisu isa Rainer. Selle kaardi alusel on tüdrukule ette nähtud aastas hüvitada kolme paari jalatsite pool hinda.

Tavaliselt lahkutakse ehmunult hinda kuuldes ja enam tagasi ei tulda.

Paraku tuli vanematel välja käia 355 eurot ehk kahe paari jalatsite täishind. „Müüja ütles, et meiesuguseid vanemaid näevad nad kaunis harva – tavaliselt lahkutakse hinda kuuldes ehmunult ja enam tagasi ei tulda.” Sel aastal kingajahile minnes oli pere juba kogenum: jaanuaris polnud raha veel otsas ja ortopeedilised kingad saadi poole hinnaga. Ilmselt vajab Liisu aga uusi erijalatseid juba sügisel.

Et eraldatud raha paljudes omavalitsustes aasta lõpuni ei jagu, teab sotsiaalministeerium hästi. Aprillis eraldati maavalitsustele ennetavalt lisaraha 433 790 eurot, sh Tallinnale 135 516 eurot. Viimastel aastatel on tehtud lisaeraldisi kuni kolm korda.

„Oluline on, et kirjeldatud olukorra võib tingida ka asjaolu, et maavalitsused sõlmivad ettevõtetega (abivahendite müüjad/laenutajad – toim) teenusmahulepingud aasta peale, kuid need lepingud on ettevõtete vahel erinevad ning võivad mõnel puhul olla nõnda väikeses mahus, et ei kata vajalikku aastamahtu. Sellest tulenevalt võivad mõnes ettevõttes vahendid lõppeda ka aasta esimestel kuudel,” selgitab sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Oskar Lepik.

Muresid on palju

Ühtlasi soovitab Oskar Lepik enne abivahendi hankimist elukohajärgse maavalitsuse või linna sotsiaal- ja tervishoiuametist uurida, millistel müüjatel veel raha on.

Neid, keda see mure puudutab, on palju. Ainuüksi Tartumaal tuli tehnilise abivahendi muretsemise hüvitist mullu maksta 8563 inimesele.

Erinevalt teistest jagab Tartu maavalitsus eraldatud raha kvartalite peale ära ning esmajoones saavad vajaliku abivahendi puudega lapsed, selgitab haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja asetäitja Aime Koger. „Raha eraldatakse elanike arvu järgi, kuid elanikkond maakonnas üha väheneb,” tõdeb ta. Nokk kinni ja saba lahti: kel on tervist, need lahkuvad ning vähendavad ühtlasi abivajajate võimalusi.

Tulevast aastast uus kord

Järgmisest aastast tuleb tehniliste abivahendite vajajatele osalise hüvitise maksmiseks Euroopa Sotsiaalfondist juurde 16 miljonit eurot, seda kuni 2023. aastani, teatas sotsiaalministeerium.

Peale selle muutub oluliselt abivahendite muretsemise korraldus. Soodustingimustel müüdavate ja laenutatavate tehniliste abivahendite vahendamisega hakkab 16 asutuse asemel tegelema üksainus, sotsiaalkindlustusamet. See tähendab, et edaspidi saab abivahendeid üle Eesti ühtsetel alustel.

Kasutusele võetakse ka elektroonilised isikliku abivahendi kaardid.