Professor Margus Viigimaa: Eesti mehe süda võib küll terasest olla, kuid vajab siiski hoolitsust
Professor Viigimaa sõnul teeb eesti mees südame kõvaks, tervise üle ei kaeba ja arsti juurde ei lähe. „Isegi siis, kui olukord on väga hull, ei taheta kiirabi kutsuda. Sest eesti mees sureb ju tervena! Ja kui keegi hakkabki mehele mingitest riskikäitumisest ja haiguste riskiteguritest - alkohol, suitsetamine, ebatervislik dieet, ebaregulaarne eluviis - rääkima, siis väga sageli jookseb niisugune jutt lihtsalt mööda külgi maha. Sest kõik see tundub paljudele meestele ülimalt ebamehelik,“ räägib arst, kes iga päev selliste meeste ja nende tervisehädadega kokku puutub, nii Põhja-Eesti regionaalhaigla kardioloogiakeskuses kui eraarstikeskuses Confido.
Ometi on ka eesti mees surelik ja ebatervislik eluviis kahjustab temagi südant. Esialgu tekib tal vererõhu kõrgenemine ehk hüpertensioon, suhkrutõbi ehk diabeet ja vere kolesteroolisisalduse suurenemine ehk düslipideemia.
Kui neile tähelepanu ei pöörata, siis sealt edasi juba südamelihase paksenemine, südame laienemine, isheemiatõbi ja infarkt, südamepuudulikkus.
Tõsiasi, millest mehed rääkida ei taha, on erektsioonihäired. Isegi hoolimata sellest, et need teevad igast normaalsest mehest murtud südamega mehe. Viigimaa sõnul võivad aga just erektsioonihäired olla esimeseks näitajaks, et mehe südamega on lood korrast ära: ateroskleroos peenise väikestes veresoontes võib endast varem märku anda kui teistes arterites.
Ja sellelegi ei mõelda väga sageli, mida alkohol mehe tervisega teeb. „Alkoholi mõjul muutub veri paksuks, tromboosirisk tõuseb, vererõhk kõrgeneb, tekkida võivad südamerütmi häired. Need kokku aga suurendavad äkksurma ohtu. Enamik inimesi ei tea, et üle 30 grammi absoluutset alkoholi päevas tõstab hüpertensiooni riski,“ räägib tohter. Näitlikustamiseks – üks klaasitäis 12% veini sisaldab 11,4 g absoluutset alkoholi.
Joomisega on Eestis lood halvad. Absoluutset alkoholi tarvitatakse 10,8 liitrit elaniku kohta aastas. Turistide joodu ja kaasaostetu on sellest juba maha arvestatud. Soomes ja Taanis on see näitaja ühe elaniku kohta 8,4, Islandil 5,7, Rootsis 5,5, Norras 5,0 liitrit. Kommentaarid on liigsed.
„Kuid õnneks on Jumal loonud meeste kõrvale naised. Just naised on need, kes meeste elustiili tervendavad ja nad vajadusel arsti juurde toovad,“ tõdeb Viigimaa ning lisab, et üksi elavate meeste tervis on halvem ja eluiga lühem.
Kas tänu naistele või mitte, kuid eesti mehe tervisenäitajad on võrreldes 20 aasta taguse ajaga siiski paranenud. Igapäevasuitsetajate osakaal on langenud 14%-ni ning kuigi suremus südame-veresoonkonna haigustesse püsib endiselt kõrge, siis on see meeste hulgas viimase kahekümne aasta langenud pea poole võrra.
1995. aastal oli Eestis keskmine eeldatav eluiga naistel 74 ja meestel 61 eluaastat, 2020 aastaks loodetakse need näitajad olevat vastavalt 84 ja 75.
Selleks, et saada aimu, kas tema südamega on kõik korras, peaks iga mees professor Margus Viigimaa jälgima järgmisi tervisenäitajaid:
- kolesterool – mitte üle 5 mmol /l (seejuures nn halba kolesterooli ei tohi veres olla üle 3 mmol/l ja nn head kolesterooli peab olema üle 1 mmol/l);
- vererõhk alla 130/85 mmHg;
- veresuhkur – alla 6 mmol/l;
kehamassiindeks ehk inimese kaal jagatud pikkuse ruuduga – alla 25 kg/m²; - vööümbermõõt – mitte üle 102 cm, soovitavalt isegi 94 cm.
Confido erameditsiinikeskuse perearst Anneli Talvik, kes usub inimsuhetesse rohkem kui ainult analüüside tegemisse-jälgimisse, täiendab kolleeg Viigimaa sõnumit: „Iga mees peaks leidma endale ühe inimese, õe või arsti, kellega tekiks usalduslik patsiendisuhe. See võib olla kardioloog, perearst või pereõde. Mehel peab olema keegi kellega arutada, kui on hirme, küsimusi või soove tervise osas. Nimetu ja näotu süsteemi poole pöördumine on alati hirmutav, aga kui on tervishoius on üks inimene, keda usaldatakse, on see osa mehe turvavõrgustikust.“
