Pool südame ja veresoonte tervisest sõltub tohtri sõnul teadusuuringute põhjal inimese enda käitumisest. "Südamele ei meeldi näiteks negatiivsed emotsioonid, see kui vihastame, kurvastame, oleme kadedad. Negatiivsed emotsioonid tekitavad südamelöögisageduse tõusu, millest võivad tekkida rütmihäired. Muutuste kuhjumine võib viia südamehaiguste tekkeni. Ka ülemäärane stress pole väga hea. Pinget peab elus olema, aga kõike tasakaalukalt," rõhutas professor.

Mida teha, et süda terve püsiks? Doktor Viigimaa soovitab:

  • Ära suitseta. Suitsetamine on südamele kõige hullem asi, mida sa oma südamele teha võid. See kahjustab südame veresooni, põhjustab pahaloomuliste kasvajate teket, kopsuhaigus ja kõrgvererõhutõbe.
  • Hoia veresuhkur, halb kolesterool ja kehakaal normi piires. Tervisenäitajate puhul tuleb vaadata inimest tervikuna, mitte ainult ühte konkreetset numbrit. Vaadata, kui vana inimene on, kui palju ta kaalub, milline on tema pärilikkuse risk. Pööre tervislikuma elustiili poole saab sageli alguse sellest, et mingisugused näitajad või summaarne risk on liiga kõrge.
  • Liigu piisavalt. Liikumisharrastusega tuleb tegeleda vähemalt kaks korda nädalas, mõõdukalt. Pool tundi reibast kõndimist päevas hoiab ja kaitseb südant.
  • Maga piisavalt.
  • Toitu tasakaalustatult.
  • Hoia närvisüsteem korras.
  • Väärtusta oma elukaaslast ja suhet. Üldise hea tervise peamiseks aluseks on harmooniline paarisuhe.

Raadipsaadet "Huvitaja. Südame tervis" saad kuulata SIIT.