Foto on illustreeriv FOTO: Marko Mumm
Väga suur osa hiljutises uuringus osalenud eakatest tunnistab mõõduka, tugeva või väga tugeva valu esinemist viimase kolme päeva jooksul, mistõttu võiksid perearstid sellele rohkem tähelepanu pöörata.

Tartu Ülikooli peremeditsiini kliiniku juhataja professor Ruth Kalda tutvustas möödunud nädalal andmeid, mida koguti perearsti poole pöördunud eakatelt (65-aastased ja vanemad) ja neilt, kes said hooldajatoetusteenust või olid viibinud kaks kuus tagasi aktiivravil haiglas. Hindamisi oli kokku 1888, neist 1246 perearsti külastajat, 304 hooldajatoetusteenuse saajat ja 337 kahe kuu jooksu aktiivravil viibinut, vahendab Kliinik.ee.

Juhtivad terviseprobleemid on erinevatel eakate gruppidel sarnased – õhupuudus, valu rinnus, tursed, kukkumised. Väga suur osa neist tunnistab valu esinemist viimase kolme päeva jooksul ja see on pigem mõõdukas, tugev või väga tugev. Doktor Kalda sõnul on valu kindlasti üks neist asjadest, millele tähelepanu pöörata, mille kohta rohkem küsida ja mida paremini ravida.

Nimelt tunnistas valusündroomi esinemist 50-84 protsenti eakatest. 18 protsenti perearsti juures käivatest eakatest tunnistas tugeva või väga tugeva valu tundmist. Hooldajatoetusteenust saavatest eakatest tunnistas 42 protsenti tugeva või väga tugeva valu esinemist. Seega tegi Kalda järelduse, et valu ravi efektiivsust peab hindama regulaarselt, hindama peab ravimsoostumust ning jälgima ka võimalikke kõrvaltoimeid.

Teiseks oluliseks probleemiks on meeleolu häired. Masendust, lootusetuse tunnet või kurbust on viimase kolme päeva jooksul tundnud ligikaudu kolmandik perearsti juures käivatest eakatest ja aktiivravi saanutest ning pooled hooldajatoetusteenust saavatest patsisentidest. Kalda viitas, et ravimata meeleoluhäired on seotud eakatel kõrgema suremuse, funktsionaalse allakäigu ja sotsiaalse isoleeritusega. Seetõttu on soovitatav rutiinne depressiooni hindamine.

Teadusprojekti "Eaka elanikkonna tervisevajaduste piirkondlik hindamine" raames valminud uuringu autorid on TÜ sisekliiniku dotsent Kai Saks, peremeditsiini professor Ruth Kalda, TÜ kliinikumi arst-õppejõud Helgi Kolk, Tartu linnavalitsuse tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree, TÜ emeriitprofessor Ene-Margit Tiit ja TÜ doktorant Pärt Prommik.


Veel uuringust selgunud tulemusi:

  • Kõige parem oli objektiivselt hinnatud seisund perearsti teenuse kasutajatel ning hooldekodudes elavatel isikutel; kõige halvem hooldajatoetusega isikutel ning statsionaarse ja koduse õendusabi patsientidel.
  • Tervisest sõltuva elukvaliteedi hinnang läks hästi kokku objektiivse seisundi hindamise tulemustega.
  • Abistamisega seotud stressi oli kõige enam päevahoolduse klientide omastel, sageli ka hooldajatoetusega elavate ning õendusabiteenuseid kasutavate isikute lähedastel.
  • Vähem kui pooled professionaalidest rakendavad sageli eakatele ennetuse meetmeid, preventsiooni vajadust tunnistab aga enamus.