Millega unemeditsiin tegeleb?

Magamise ajal und uurides võivad arstid sinu organismist leida esimesi viited tõsistele haigustele, näiteks südamerütmihäiretele või kõrgvererõhktõvele.

„Unemeditsiin tegeleb une-ärkveloleku häirete ja unehäirete ennetamise, diagnostika ja raviga,“ selgitab dr Sõõru. „Minu huviks on uneaegsed hingamishäired, näiteks norskamine või hingamiskatkestused, nende diagnostika ja ravi. Koostöös kolleegidega saame aidata ka kõige keerukamatel juhtudel,“ annab dr Sõõru aimu võimalustest, mida unemeditsiin inimestele pakub.

Kes on oodatud unekvaliteedi ja unehäirete uuringule? Unekvaliteedi uurimise peale võiksid mõelda, inimesed:

  • kes tunnevad end juba hommikul väsinuna ega ole võimelised tööd tegema;
  • kes on aastaid tarvitanud unerohtusid, millest pole abi saanud;
  • kes on aastaid norsanud ja kelle elukaaslased ei maga seetõttu nendega enam ühes toas;
  • kel on kahtlus uneapnoele ehk uneaegsele hingamisseiskusele või kel on varasemalt
  • diagnoositud uneapnoe ning mootorsõidukijuhi tervisetõendi taotlemine on päevakorras;
  • kelle kehakaal muudkui tõuseb ja haigusi järjest lisandub.

Kuidas selgitatakse unehäirete põhjused?

Unehäirete põhjuste selgitamiseks on võimalik läbi viia erinevaid uuringuid. Esmalt tuleks minna uneõe vastuvõtule, kes planeerib uneuuringu ja annab juhiseid selle läbiviimiseks kodustes tingimustes. Uuring on valutu ja viiakse läbi spetsiaalse uneuuringu aparaadiga. Seejärel tutvub unearst uuringu käigus salvestatud andmetega, tõlgendab saadud tulemused ja koostab vajadusel täiendavate uuringute- ning raviplaani.

„Kui norskamine on teemaks, soovitan kohe vastuvõtule minna,“ julgustab dr Sõõru. “Unemeditsiini kabinettides on loodud kõik võimalused unekvaliteedi uurimiseks ja unehäire avastamiseks ning raviks, ka koostöös teiste raviasutustega.“


UNEAPNOE

Väga paljud inimesed ei saa aru, miks nad ennast kogu aeg väsinuna tunnevad. Üks võimalik põhjus on uneapnoe. Uneapnoed iseloomustab norskamine, une ajal täheldatud hingamispausid ja hommikul ärgates väljapuhkamatuse tunne. Sellega kaasnevad vahel unehäired ja väsimustunne. Sageli on uneapnoe all kannataja oma kaebustega harjunud ja oska tahtagi paremat tervist.

Kaheksale lihtsale küsimusele jah või ei vastates saad ise testida, kas unehäire võib olla tingitud uneapnoest.

  • Kas norskad valjult (valjemini kui tavaline kõne või sinu norskamist on kosta kõrvalruumi ka siis, kui magamistoa uks on suletud)?
  • Kas tunned end sageli mitteväljapuhanuna, väsinuna või unisena päevasel ajal?
  • Kas sul on täheldatud uneaegseid hingamisseisakuid?
  • Kas sul on kõrge vererõhk või oled tarvitanud kõrgvererõhu ravimeid?
  • Kas sinu kehamassiindeks (KMI) on üle 35 kg/m²?
  • Kas oled vanem kui 50 aastane?
  • Kas su kaelaümbermõõt on üle 40 cm?
  • Kas oled meessoost?

Uneapnoe kahtlusele peaksid mõtlema, kui:

  • sinu kehamassiindeks on suurem kui 35 kg/m²;
  • kaelaümbermõõt on meestel suurem 43 cm, naistel suurem kui 40 cm;
  • perearst on tuvastanud näokolju anomaalia, millele on iseloomulik küljelt vaadates alalõualuu tagaasetsus võrreldes ülalõualuuga;
  • vastasid ülalpool toodud uneapnoe küsimustikus kolmele või enamale küsimusele jaatavalt.

Allikas: Confido Erameditsiinikeskus